Mida toob kaasa südamepuudulikkus?

teisipäev, 09 mai
Autor: Terviseuudised

Vastab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa.

Ligikaudu 2-3% Eesti elanikkonnast kannatab südamepuudlikkuse all. Haigusjuhtude arv kasvab koos vananemisega ning igal viiendal üle 40aastastest on risk südamepuudulikkuse väljakujunemiseks.

Elu koos südamepuudulikkusega vajab õppimist nagu iga uus situatsioon elus. Kui südamepuudulikkus on diagnoositud, siis on väga oluline koostöö oma arsti, pereõe või südamepuudulikkuse kabineti õega. Oluline on määratud ravimite pidev tarvitamine vastavalt raviskeemile, soovitatud elustiili järgimine ning regulaarne arsti külastamine. Alahinnata ei tohiks psühholoogilist tuge, mida saavad pakkuda perekond ja lähedased. Vajadusel ja võimalusel on hea kasutada ka psühholoogi abi.

Peamised sümptomid

Kindlasti tuleb patsiendil selgeks saada peamised südamepuudulikkuse sümptomid ja neid ka hinnata, et anda õigel hetkel märku seisundi muutustest. Tüüpilisemad sümptomid on õhupuudus või hingeldamine, mis võib tekkida lamades, füüsilist koormust saades ning ka magades. Võivad tekkida hingamishäired kopsudesse kogunevast vedelikust, mis tekitab köha või hingeldamist.

Südamepuudulikkuse puhul on üsna tüüpiline langenud kehalise koormuse taluvus: väsimus, jõuetus, raskustunne rindkeres, taastumine võtab tavalisest rohkem aega. Väga sage on ka pahkluude või jalgade turse liigse vedeliku kogunemise tagajärjel, mistõttu peab pöörama tähelepanu kehakaalule. Kiire kehakaalu tõus võib olla märk südamepuudulikkusest. Südamepuudulikkuse sümptom on ka kiire või ebaregulaarne südametöö.

Kuidas ennetada ja kergendada?

Nagu väga paljude haigust korral, nii ka südamepuudulikkuse olemasolul saab patsient väga palju ise kaasa aidata elustiili muutmisega. Võlusõnad on kõigile tuttavad: tervislik toitumine, alkoholi minimaalne tarvitamine, suitsetamisest loobumine, regulaarne kehaline aktiivsus. See lihtne ravivõte osutub tihti keeruliseks – mugav on ju endist stiili jätkata ja lubadus “homme alustan” on igapäevane vabandus.

Alkoholil on lisaks kaudsele südant kahjustavale toimele ka otsene toksiline toime südamelihase rakkudele. Samadel põhjustel tuleb loobuda suitsetamisest, sigarettides on üle 3000 toksilise aine.

Toitumise poolelt on soovitav süüa tervislikult - kiudaineid, puuvilju ja juurvilju, kala jne. Eesmärk on normaliseerida kehakaal, kuid vältida alatoitumist. Kui südamepuudulikkusega kaasnevad tursed, siis peaks jälgima päevast vedeliku hulka. Soovitav on vedelikku tarbida kuni 1,5-2 liitrit päevas.

Kehaline tegevus on südamepuudulikkusega inimestele sama vajalik kui tervetele. 30 minutit kõndi päevas aitab südant treenida. Kui enesetunne võimaldab, siis säilitada regulaarsus. Kindlasti ei tohiks kehaline aktiivsus esile kutsuda ega halvendada südamepuudulikkuse sümptomeid. Sama kehtib ka seksuaalse aktiivsuse osas. Kui südamepuudulikkuse sümptomid on kontrolli all ja patsiendi seisund stabiilne, siis tavapärane seksuaalne tegevus ei ole vastunäidustatud.

Ravimid

Ravimite kasutamise puhul oluline end kurssi viia, kuidas ja miks ühte või teist ravimit võtta, mille jaoks konkreetne ravim on hea, milline on sobilik annus. Aru tuleb saada ravimi kõrvaltoimetest, sest vahel on ravimist saadav kasu mitmeid kordi olulisem võimalikust kõrvaltoimest. Kuna südamepuudulikkuse puhul on organism tavapärasest vastuvõtlikum, siis on soovitav ka vaktsineerimine gripi ja pneumokokk nakkuse vastu.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.