Laste hammaste hooldus algab juba imikueas. Selleks on õiged hügieenivõtted ja toitumine ning kahjulike harjumuste vältimine, kirjutab Kaarli Hambaravi hambaarst Age Kuusk.
Imiku hammaste eest hoolitsemisega peaks alustama juba enne hammaste lõikumist. Oluline on vanematel teada, et hambaauke ehk kaariest põhjustab mikroob (Streptococcus mutans), kes satub lapse suhu süljekontakti teel ehk siis kasutades ühist lusikat, tassi, musitades jne.
Beebide igemete puhastamisega võib alustada üsna varakult. Esimeseks hoolduseks soovitatakse kasutada spetsiaalseid näpuharju või siis puhast marlit. Marli tuleks mässida ümber nimetissõrme ja sellega puhastada igemed, keel ja limaskestad.
Puhastada tuleks peale igat söömist ja enne magamaminekut. Liigutused peaks olema kergelt masseerivad, et lapsele see meeldiks. Oluline on, et terve suu saaks kenasti hooldatud.
Imikutele spetsiaalsed hambaharjad
Kui lapsele on juba esimesed hambad suhu lõikunud, umbes poole aasta vanuses, tuleks hakata juba hambaid harjama. Selleks peaks kasutama imikutele mõeldud silikoonist või pehmete harjastega hambaharju. Tavaliselt on pakendile märgitud sobiv vanus. Hambapastat selles vanuses ei soovitata kasutada, kuna laps ei oska veel pastat välja sülitada. Piisab märja hambaharjaga puhastamisest vähemalt kaks korda päevas.
Oluline on ka jälgida, et lapsel ei oleks kahjulikke harjumusi, näiteks imeda pöialt. Pöörata tähelepanu lapse õigele toitmisele – pidada kinni toiduaegadest, vältida maiustusi ja suhkrut sisaldavaid jooke.
Mahlad sobivad toidu kõrvale, aga janujoogiks pakkuda ainult vett, seda ka öösiti. Lapsed, kes ei ole saanud enne teist eluaastat magusat, nende hambad on kaariesevabad. Ka öine rinnaga toitmine, kui lapsel on hambad suus, ei mõju hammaste tervisele hästi.
Hambapasta peaks olema lapsele eakohane
Alates kolmandast eluaastast, kui laps oskab juba välja sülitada, võiks hakata kasutama hambapastat. Loomulikult tuleb jälgida, et hambapasta oleks eakohane. Hambapasta on ainult abivahend hammaste puhastamisel, oluline on siiski mehhaaniline harjamine. Väikelapsed ei oska seda ise veel päris korralikult teha, mistõttu on oluline, et vanemad neid abistaks.
Vahetuva hammaskonna periood on 6–12 eluaastani. Selles vanuses on vanematel väga oluline jälgida suuhügieeni, kuna piimahammaste vahetudes on igemed tihtipeale valulikud ja lapsed puhastavad seetõttu hambaid kehvemini. Hambapasta peaks juba sisaldama fluori, et tugevdada hambaemaili.
Hambaarsti juures on võimalik uued terved purihambad katta hermeetikumide ehk sealantidega, et vältida hambaaukude teket. Närida võib ksülitooli sisaldavat närimiskummi, mis pidurdab streptokokkide paljunemist ja puhastab hambaid.
Millal peaks esimest korda hambaarsti külastama?
Esimene visiit hambaarsti juurde võiks olla siis, kui suhu on lõikunud juba esimesed hambad, kuid mitte hiljem, kui teisel eluaastal. Hambaarst teeb siis esimese suu ülevaatuse ja oskab nõustada nii hügieeni kui toitmise seisukohalt. Hambaarsti peaks külastama iga poole aaasta tagant, ka siis kui ei ole mingeid kaebusi.
Laps võiks olla hambaarsti visiidiks ettevalmistatud. Kodus peaks talle rääkima positiivses võtmes, et läheme tädile hambaid näitama – mida tädi teeb, miks on tarvis hambaid näidata. Samuti oleks tore, kui laps teaks, miks peab hambaid puhastama. Eelnevalt võib kodus lapsele näidata teemakohaseid multifilme või raamatuid. Kindlasti ei tohiks rääkida, et ära karda, sulle ei tehta midagi, tädi ei puuri – sellised väljendid põhjustavad lapsele asjatut hirmu.
Esimesel visiidil tutvuvad lapsed hambaravikabinetiga – teevad tooliga sõitu, uurivad asju. Väikesed patsiendid istuvad tavaliselt ema süles, et oleks turvatunne suurem.
Oluline on leida lapsele oma hambaarst, kelle juures ta harjuks käima, kus tunneb end hästi. Kui on tarvis läbi viia raviprotseduure, siis tavaliselt alustatakse väiksemast, et laps harjuks, usaldaks.
Oluline on vanemate motiveeritus ja oskus ka last motiveerida kiituse või väikese kingituse näol. Viimane ei tohiks kindlasti saada ainukeseks motivaatoriks.
Teismelise eas on soovitav käia hambaarsti juures kontrollis iga poole aasta tagant ka siis, kui kaebusi ei ole. Hambaarst kontrollib hammaste tervist ja hambumust.
Miks tekivad hambaugud ehk kaaries?
Hambakaariest põhjustavad süsivesikutest üleküllastunud toit, mikroobid Streptococcus mutans, laktobatsillid. Oluline ei ole, kui palju magusat süüakse, vaid kui kaua on see kontaktis hammastega. Palju pahandust teevad just küpsised, mis oma tärklisesisaldusega eriti hästi kleepuvad hambapinnale, samuti magusad joogid ja lutsukommid.
Hambaaugud kipuvad tekkima hammaste vahele, sest just sinna jääb toit pikemaks ajaks pidama. Hambapinnale tekib katt ja mikroobide ainevahetuse tulemusel muutub pH happeliseks ja kui see langeb alla 5,5, siis algab hamba emaili demineralisatsioon, mis viib hambaaugu tekkeni. Seetõttu on väga oluline pidada kinni toidukordadest ja vältida näksimist toidukordade vahel.
