Õietolmu allergiast on võimalik vabaneda

esmaspäev, 22 mai
Autor: Postimees

Kevadel algav taimede õitsemine tekitab paljudele inimestele ebameeldivaid allergiasümptomeid, mis võivad halvemal juhul kesta sügiseni välja. Vereanalüüsi abil saab välja selgitada, mis täpselt hädasid põhjustab.

«Kõige enam esineb Eesti inimestel ülitundlikkust kase, timuti ja puju õietolmu suhtes. Lisaks tekitavad õietolmud taimse toiduga ristallergiaid,» rääkis Synlabi laborispetsialist Kaidi Hunt.

Allergiat ei tohiks mingil juhul jätta tähelepanuta. Allergoloog-immunoloog Mare Suigom rõhutas seejuures, et allergiatabletid leevendavad sümptomeid, kuid ei ravi allergiast põhjustatud hingamisteede limaskesta põletikku. «Ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib soodustada astma teket. Parima võimaliku ravi saamiseks on vaja pöörduda arsti poole, kes määrab sümptomite põhjal kas ninaravi või hoopis astma ravi,» ütles tohter.

Õietolmuallergiale viitab Hundi sõnul terve hulk sümptomeid: «Õietolmuallergia sümptomid on nina, suu, kurgu ja silmade sügelus, tilkuv või kinnine nina, aevastamine, hingamisraskused, samuti lähevad silmad punetavaks ja vesiseks, võib tekkida nahalööve ja üldine haiglane enesetunne».

Õietolmuallergia haigusnähud on hooajalised. Kask õitseb aprillist juunini ning sel ajal esinevate allergiasümptomite puhul soovitab Hunt teha kase õietolmu allergia analüüsi. Sama moodi tuleks talitada, kui halb enesetunne vaevab timuti õitsemise ajal juunis ja juulis või puju õitsemise ajal augustis ja septembris.

Õnneks ei põhjusta õietolmuallergia erinevalt näiteks putukamürkide allergiast Hundi sõnul eluohtlikku anafülaktilist šokki.

Kahte sorti analüüse

Eelpool kirjeldatud sümptomite esinemisel soovitab laborispetsialist pöörduda perearsti või allergoloogi poole. Nemad määravad analüüsid, et saada teada, millise taime õietolm põhjustab allergiat.

Analüüse on kahte liiki: nahatorketest, mille puhul tehakse allergeenidega käenahale torked, või veretest. Lihtsa veenivere analüüsiga allergeeni leidmine on turvaline, sest nii ei saa tekkida ägedat reaktsiooni nagu nahatorketesti puhul. Nii saab allergeeni tuvastada ka muidu vastunäidustusega patsientidel, näiteks südame- ning astmahaigetel või rasedatel. Analüüsi tulemust ei mõjuta ei nahalööve ega allergiaravimite (antihistamiinikumide) tarvitamine.

Vereanalüüsi korral määratakse verest allergeenidevastaste IgE-tüüpi antikehade sisaldust. IgE hulga tõus veres näitab allergia sümptomite avaldumise tõenäosust: mida kõrgem on IgE tulemus, seda suurema tõenäosusega sümptomid avalduvad.

Allergoloog Mare Suigomi sõnul aitab ülitundlikkuse põhjustaja väljaselgitamine teha teadlikke otsuseid selle vältimiseks.

«Vereanalüüsi tulemuse alusel on arstil võimalik täpsemalt öelda, kui kaua tuleb allergiaravimeid kasutada. Kui analüüside alusel on koos arstiga allergeen leitud, saab paljudel juhtudel immuunraviga ka allergiast terveks ravida, nii et enam ei peagi rohtu võtma,» lausus ta.

Peale lihtsalt õietolmuallergia võib esineda ka ristallergiat. Näiteks leidub laborispetsialisti sõnul kase õietolmu valgumolekuliga väga sarnaseid ja laialt levinud molekule puu- ja juurviljades. «Seetõttu võib kaseallergik tunda ebameeldivat suu sügelemist ja turset ka õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarjade, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikoosi ning muu sellise söömisel,» rääkis Hunt.

Mida tugevam on kaseallergia ja suurem kase õietolmu vastaste IgE-antikehade hulk veres, seda rohkem võib esineda ristallergiat puu- ja köögiviljadega. Nende toiduainete toorelt söömisel võivad tekkida allergilised sümptomid suu, huulte, silmade ja nina sügelusena või süveneda nohu.

Timutiallergikud võiks arvestada, et ristallergiat põhjustavad toiduained on nisu, oder, rukis, kaer, tomat, melon, kiivi, seller, apelsin, virsik, Kreeka pähkel ja õun.

Puju puhul võivad ristallergiat põhjustada seller, aniis, koriander, petersell, porgand, kummel, mesi ja päevalille seemned.

Hea uudis on see, et enamik toiduvalkudest, millega ristreaktsioon tekib, lagunevad toidu kuumutamisel. Toiduaineid vältida või nende suhtes allergiaanalüüse teha pole Hundi sõnul vaja, sest ristallergia ei põhjusta eluohtlikke haigusnähte.

Allergiate esinemine võib elu jooksul ka muutuda, sõltuda kokkupuutest allergeeniga, immuunsüsteemi tugevusest, vanusest ja elustiilist.

Prillid ette ja pesu tuppa

Kuna õietolmu hulk on õhus kõige suurem hommikul kella 5 ja 10 vahel, ei sobi ülitundlikul inimesel sel ajal väljas liikuda. Pärast vihma väheneb Hundi väitel õietolmu hulk õhus oluliselt, kuid päikesepaistelise ja tuulise ilmaga see suureneb.

Allergilisi reaktsioone aitavad vähendada põlluservade ja metsaaluste vältimine ning prillide või päikeseprillide kandmine. Looduses sportides on abi suu ja nina katmisest näiteks puhviga ja õhtuti juuste veega loputamisest. Õietolmu perioodil ei ole soovitatav õues pesu kuivatada.

Allergilise nohu korral tuleks nina regulaarselt õietolmust puhtaks loputada merevee, soolalahuse või füsioloogilise lahusega, tavalised keemilised ninatilgad sel puhul ei aita. Sümptomeid aitavad leevendada ka allergiaravimid. Vesiste ja kipitavate silmade korral on abiks silmatilgad, mis rahustavad, puhastavad ja niisutavad silmi.

Eesti allergialiidu kodulehel on võimalik jälgida, milline on õietolmu kogus parasjagu eri paigus.

Perearsti nõuandetelefon

  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (ka välismaalt)
  • Telefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel

Tagasiside

Kui te soovite anda meile tagasisidet, siis palume teil täita allolev ankeet. Teie arvamus on meile oluline!
Nimi
E-post*
Telefon*
Pealkiri*
Sisu*
Please leave empty: