Alajäsemete ateroskleroos ehk tõeline verevarustushäire

teisipäev, 30 mai
Autor: Terviseuudised

Alajäsemete ateroskleroos on osa süsteemsest ateroskleroosist, mis kuulub südameveresoonkonna haiguste hulka.

Südameveresoonkonna haigused on Eesti populatsioonis surmapõhjus number üks. Kuna meie meditsiinis on eelkõige levinud organipõhine lähenemine, siis haigused, mis vajavad pidevat multidistsiplinaarset käsitlust, jäävad sageli tähelepanuta. Näiteks väljendub see olukorras, kus hüpertooniatõbe esmalt diagnoosides ei kontrollita agressiivselt riskifaktoreid ning ei alustada süsteemse ateroskleroosi tablettravi skeemi. Nii jõuabki patsient ühel hetkel tüsistunud alajäseme ateroskleroosiga veresoontekirurgi juurde ning efektiivne preventsioonivõimalus on tema jaoks juba ammu läinud.

Alajäseme verevarustushäire, mis võib viia gangreenini ja põhjustada jala kaotust, on hirmus diagnoos, mida meie patsiendid kardavad rohkem kui mõnda muud haigust. Veresoontekirurgi juurde peaksid sellised haiged jõudma eelkõige siis, kui on midagi agressiivset ette vaja võtta ning otsustada edasine tegevus. Käesolev artikkel ongi mõeldud selleks, et nii patsient kui ka tema perearst saaksid hakkama alajäseme ateroskleroosi sümptomite ära tundmisega ja haiguse ohjamisega, et tüsistust ei tekiks.

Alajäseme ateroskleroos on üks osa süsteemsest haigusest, mille olemasolu on leitud juba Egiptuse muumiatel. Kuna meie keskmine vanus pikeneb, näeme järjest rohkem inimesi, kellel tekivad haiguse enda normaalse kulu tõttu hilistüsistused (jala verevarustuse häirest gangreen/haavand, koronaartõve korral infarkt/stenokardia, unearterite kahjustusest insult). Seega on ka alajäseme ateroskleroosi kontrolli all hoidmiseks vajalikud tavapärased süsteemse ateroskleroosi preventsiooni vahendid – riskifaktorite kontroll erineval moel.

Haigus algab reeglina aeglaselt ja enamus sellest ajast on tegemist asümptomaatiliste muutustega. Seega stenoos mingi magistraalarteris, mis eelkõige varustab jäset, ei vajagi kohest spetsiifilist agressiivset ravi (konventsionaalne šunt või endovaskulaarne korrektsioon). Küll on väga oluline asümptomaatilise ateroskleroosi diagnoosimisel koheselt alustada riskifaktorite kontrollimist ja kaasuvate krooniliste haiguste, mis mõnikord võivad kiirendada ateroskleroosi kulgu, adekvaatset ravi.

Riskifaktorid jagunevad sellisteks, mida inimene saab ja mida ei saa muuta. Me ei saa muuta oma geneetilist eelsoodumust ega ka mitte väga palju seda keskkonda, milles elame. Küll on igal ühel meist võimalik olla natuke füüsiliselt aktiivsem ja lõpetada kahjulikud harjumused, mis on aastakümnete jooksul tõestatud arterite lupjumist soodustavate faktoritena (nt suitsetamine).

Enamus patsiente kardab väga “verevarustusehäiret”, teadmata, mis tõeliselt selle mõiste taga on. Olen täiesti veendunud, et kui patsiendid kuulaksid rohkem perearsti, siis väga paljud neist elaksid paremini ja ei ummistaks väljanõutud saatekirjadega veresoontekirurgide vastuvõtte, näitamaks kõike muud, kuid mitte verevarustusehäiret.

Tõeline verevarustushäire tähendab, et magistraalarter on sulgunud ja sellest tekib arteriaalne verevaegus jäsemes. Kuna jäseme säilitamine on organismi jaoks oluline, siis hakkavad koheselt magistraalse arteri kroonilise kahjustuse puhul tekkima kollateraalid, mis lõpuks on valmis magistraalse sulgunud arteri ülesande üle võtma. Tekkinud kollateraal saab enam-jaolt väga hästi selle ülesande täitmisega hakkama – kuni inimene on rahuolekus ja ennast ei koorma. Patsient kirjeldab seda haiguse järku klaudikatsioonikaebustega nagu näiteks: ”Ma ei saa hästi üle 50 sammu käia”. Kindlasti on ka muid haigusi peale alajäseme ateroskleroosi, mis ülaltoodud kaebust põhjustab. Seetõttu alustab patsient oma käsitlust perearsti juurest, kes saab kliinilise ülevaatusega eristada, kellel on põhjus alajäseme ateroskleroosi kahtlustada ja kellel mitte.

Eluaegne võitlus ennetuse nimel
Kuna sümptomaatilist alajäsemete ateroskleroosi on kordades keerulisem ohjata kui asümptomaatilist, siis on väga oluline just haiguse ennetamine, mis on eelkõige eluaegne võitlus ateroskleroosi riskifaktoritega. Kahjuks loodavad meie patsiendid, et elustiili jälgimine ja tablettravi on ajutine, mitte eluaegne kohustus.

Kes on keskmine alajäseme ateroskleroosiga patsient?

Reeglina on tegemist keskeas meesterahvaga, kelle peamine pahe on aastakümneid kestnud suitsetamine.

Sageli on eelnevalt diagnoositud ja ka mingil määral ravi alustatud hüpertooniatõve tõttu. Enamikul on kaasuva haiguse ravi ebapiisav eelkõige patsiendi enda vaevalise ravimsoostumuse tõttu. Vastasel juhul oleks juba varem lisatud vererõhku alandava ravi kõrvale ka statiin ning antiagregant ja alajäsemete ateroskleroos ei oleksi ilmselt nii pea sümptomaatiliseks muutunud. NB! Kirjeldatud on tüüpilist patsienti – alati on olemas ebatüüpilised juhtumid, kelle puhul muud haigused võivad otsuseid segada.

Miks alajäseme ateroskleroos muutub sümptomaatiliseks? Eelkõige saab viimaseks tilgaks karikas mingi muu haiguse dekompenseerumine või juurde tekkimine. Näiteks südamepuudulikkuse dekompenseerumine või viirushaiguse põdemine (suurem vedelikukadu).
Miks alajäsemete ateroskleroos on nii oluline? Kui jäsemete verevarustus on oluliselt häiritud, tekib gangreen ja inimene kaotab jala ülalpoolt põlveliigest (amputatsioon). Kuna inimesel on ainult kaks jalga ja pärast amputatsiooni igaühest kahjuks proteesikasutajat ei saa, on alajäseme ateroskleroos väga oluline invaliidsuse põhjustaja. Küsimus on eelkõige inimese autonoomsuse säilitamises.

Kahjuks ei ole ükski veresoontekirurgiline tegevus (šunteerimine ega stentimine) igavese tulemusega – alati on võimalus, et šunt või stent sulgub ja ka jala verevarustushäire süveneb uuesti. Agressiivne kirurgiline sekkumine ateroskleroosi puhul on pigem palliatiivne mitte definitiivne, ateroskleroosi kontrolli all hoidmine on kombinatsioon nii tablettravist kui ka riskifaktorite vältimisest.

Õnnetuseks ei ole mitte alati võimalik isheemilist jäset säilitada. Veresoontekirurgile seavad piirid mitte ainult patsiendi vanus ja kaasuvad haigused, vaid ka muud faktorid. Pean silmas suutmatust suitsetamisest loobuda, raviskeemist kinni pidada, liikumisvõimetus ja ka liiga hiline pöördumine. Kuna tänapäevane veresoontekirurgia on väga kulukas, siis veresoontekirurgi kohus on pakkuda verevarustuse parandamist inimesele, kes sellest kõige enam võidab.

Mida saab inimene ise ära teha selleks, et alajäsemete ateroskleroosi sümptomaatilisena kunagi ei avalduks? Väga olulisel kohal on geneetiline eelsoodumus ja patsiendi kahjulikud harjumused. Kui geneetilised võimalused on meie poolt muutumatud, siis see, kuidas me oma kehaga ümber käime, sõltub eelkõige meist endist. Kindlasti ei peaks suitsetama ning alkoholi tarvitama. Alajäsemete ateroskleroosiennetuses on oluline füüsiline aktiivsus ja ülekaalu vältimine.

Punased lipud eriarstile minekuks
Kui vaatamata hoolikale tegevusele sümptomaatilise alajäsemete ateroskleroosi vältimiseks siiski kõige hirmsam juhtub ja patsiendil tekivad klaudikatsioonikaebused, siis saab kõige kiiremat ravi ja abi oma perearstilt.

Veresoontekirurgi juurde minek on vajalik alles siis, kui käimismaa hakkab lühenema alla 100 meetri.

Oluliselt kiiremini peab tegutsema ka nende patsientidega, kelle alajäseme ateroskleroos põhjustab öist rahuolekuvalu. Iseloomulik on selle rahuolekuvalu tüübi juures, et kaebus ägeneb eelkõige siis, kui patsient soovib horisontaalselt olla. Fenomen on selgitatav viletsa kollateraalistikuga, mis muutub veelgi halvemaks, kui veri peab voolama vastu gravitatsiooni (patsient tõstab jalad põrandalt üles või hoiab horisontaalselt). Sellist valusündroomi on keeruline kupeerida. Et vähesel määral suudab seda leevendada eelkõige opioid, peaks veresoontekirurgi konsultatsioon ja edasise raviplaani otsustamine olema vähemalt 1–2 nädala jooksul esmasest pöördumisest.

Alajäsemete ateroskleroos on oluliselt levinum asümptomaatilises vormis kui kaebustega. Tähtis on pöörata rohkem tähelepanu süsteemse ateroskleroosi ravile ja preventsioonile, siis oleks invaliidistumist reieamputatsiooni läbi oluliselt vähem. Kuigi peamise osa peab ära tegema patsient, on meedikute kohus teabe jagamine ja motiveerimine ennetusega tegelemiseks.

Veronika Palmiste-Kallion, Ida-Tallinna Keskhaigla kardiovaskulaarkirurg 

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.