Eestis haigestub aastas vähki tuhandeid inimesi. Kuigi vähiravi on muutunud aina efektiivsemaks, siis parima tulemuse teatud vähipaikmete hulgas annab ennetav skriining.
Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse igal aastal ca 8000 inimest, mis teeb statistiliselt natukene rohkem, kui 20 inimest päevas.
Samas on vähi elulemus viimastel aastatel tõusnud. „Vähiregistri andmetel on Eesti vähipatsientide üldine viie aasta elulemus tõusnud võrreldes 90. aastatega 46%-lt 59%-le,“ rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog Helis Pokker.
Ravi on muutunud efektiivsemaks
„Positiivsed tulemused on saavutatud uute ravimeetoditega ning erinevate raviviiside kombineerimisega, näiteks kirurgia ja keemiaravi ning kiiritus- ja keemiaravi kombineerimisel. Osade kasvajapaikmete puhul on vähielulemus Eestis võrreldav Põhjamaade keskmise näitajaga, paraku on meil mahajäämus just nende paikmete osas, mis on skriiningprogrammide abil varakult avastatavad,“ selgitas Pokk.
Vähiravis on viimastel aastatel toimunud mitmeid olulisi arengud, kasutusele on tulnud rida uusi ravimeid, ka kiiritusravi võimalused on muutunud kaasaegsemeaks ning täpsemaks.
„Iga vähijuhtum on loomulikult erinev, kuid üldjoontes võib öelda, et vähiravi on muutunud piisavalt efektiivseks, et üsna mitme vähipaikme puhul saame vähist rääkida juba kui kroonilisest haigusest,“ lisas Pokker.
Sarnaselt iga teise kroonilise haigusega on tähtis hoida ja parandada nii ravi aegset kui ravi järgset vähipatsiendi elukvaliteeti.
Pokkeri kinnitusel ei viida tänapäeval läbi ühtegi kliinilist uuringut, ilma, et hinnataks raviga kaasas käivaid patsiendi elukvaliteedi muutuseid.
„On väga oluline, et patsient tunneks end vaimselt kui füüsiliselt võimalikult hästi, et ravimitel esineks vähem kõrvaltoimeid ja need oleks paremini kontrollitavad ning patsient saaks jätkata normaalset töö- ja pereelu.“
„Uute vähiravimite hind on kallis ja seetõttu on paljudes riikides probleemiks, et ravimid ei jõua piisavalt kiiresti riiklikusse ravisüsteemi,“ selgitas Helis Pokker.
„Probleemiks võib olla ka ravi kättesaadavus – kuna vähiravi on sageli pikaajaline ja kestab mõnel juhul isegi aastaid, võib patsiendi jaoks olla keeruline käia ravi saamas keskuses, mis asub kodust kaugel. Samas on ülemaailmsetes uuringutes korduvalt kinnitust leidnud fakt, et parim vähiravi kvaliteet saavutatakse just diagnostika ja raviprotsessi koondamisega vähiravi keskustesse.“
Eestis teevad täna kaks tipphaiglat kostööd ka keskustest eemal asuvate keskhaiglaetega, viies ambulatoorse keemiaravi patsientidele kodule lähemale. Koostöö toimib juba mitu aastat PERHi ja Pärnu keskhaigla vahel ning samalaadset koostööd on alustamas TÜ Kliinikum ning Ida-Viru keskhaigla.
Olulisel kohal on sõeluuringud
Tervise Arengu Instituudi Vähiregistri andmetel esineb Eestis meestel kõige sagedamini eesnäärme- ja kopsuvähki, naistel rinna- ja nahavähki. Eesnäärme- ja rinnavähihaigestumus suureneb jätkuvalt, samuti sagenevad käär- ja pärasoolevähk, nahamelanoom ning lümfoidkoe pahaloomulised kasvajad.
„Vähiravis on heade tulemuste saavutamiseks kriitilise tähtsusega, et haigus avastataks võimalikult vara. Raske on ülehinnata ka ennetustöö ja skriiningprogrammide rolli. Näiteks emakakaelavähi puhul on uuringud näidanud, et isegi üks sõeluuring vanusevahemikus 30 kuni 40 aastat võib vähendada naise emakakaelavähki haigestumise riski kolmandiku võrra,“ märkis Pokker.
„Eesnäärmevähi puhul sõeluuringuid hetkel läbi ei viida, kuid kõigil üle 50. aastastel meestel on soovitav ära teha PSA-test perearsti või uroloogi juures. Viimased aastad on toonud ka eesnäärmevähi ravisse mitmeid positiivseid muutuseid uute ravimite ja ravi tehnoloogiate näol,“ kinnitas onkoloog.
