Täna keskpäeval on eetris Terviseuudiste esimene raadiosaade, mille teemaks on külmetus ja gripp. Saadet saab kuulata sagedusel 92,4 või Äripäeva kodulehelt raadio alt.
Saade hakkab olema eetris kord kuus ja esimene saade sel neljapäev kl 12 Äripäeva raadiost.
Külmetusest, külmetushaiguste ravist ja gripist räägivad esmasaates Nõmme perearst Eero Merilind ja BENU Papiniidu apteegi proviisor Margot Lehari. Saates pidi osalema ka terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova, kes aga töö tõttu viibis saate salvestuse päeval välismaal ja seetõttu vastas ta algava gripihooaja ennustuse kohta kirjalikult.
Toome teieni intervjuu Olva Sadikovaga.
Gripiviirus levib meil igal talvel. Haigestumiste dünaamika on aastast-aastasse üsna ühesugune, kuid haigestumuse prognoositav intensiivsus sõltub nii viiruse virulentsusest, selle puhangupotentsiaalist ning elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest.
Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid hoiatavad, et A gripiviiruse alatüübiga H3N2 seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas. A gripiviiruse alatüübiga (H1N1)pdm09 on enimohustatud lapsed ning neil on raskekujuliste vormide tekkimise oht suurem.
Eelmisel hooajal valitses meil A gripiviirus alatüüp A(H3N2), sel hooajal suuretõenäosusega võib hakata domineerima A gripiviiruse alatüüp (H1N1)pdm09, kuid gripiviiruste puhul on prognoosida alati väga raske. Ükskõik milline viiruse alatüüp domineerima hakkab, alati on enimohustatud vanemealised inimesed (vanuses 65.a. ja vanemad), isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haiguseid (eeskätt diabeeti); immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud aga enimhaigestunud lapsed vanuses kuni 5 a.
Kahjuks ei kuulu gripivastane vaktsineerimine riigi poolt tellitavate vaktsiinide hulka. Seega, meie roll on pigem suunatud elanikkonna teadlikkuse tõstmisele koostöös tervishoiutöötajatega. Viimase kaks hooaega näitasid, et inimeste soov ennast gripi vastu kaitsta on hakanud kasvama. Alustasime läbirääkimisi haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga: mis tingimuste alusel, kellele või milliste riskirühmade jaoks võiks korraldada kas tasuta või soodustusega vaktsineerimise läbiviimist. Täpsemaid andmeid gripivaktsiini varude ja täiendava toomise kohta peab küsima Ravimiametist.
Eestis haigestub igal aastal grippi keskmiselt 5-10% elanikest. 2016/2017 hooajal haigestus grippi hinnanguliselt kuni 50 000 inimest. Võrreldes eelmise hooajaga vähenes grippi haigestunute arv 46% võrra. Ambulatoorsete haigestunute arvu osas osutus hooaeg üheks leebemaks. Võrreldes eelmist hooaega haigestumise raskuseastme järgi, siis kuigi ka varasemal aastal oli haiglaravi vajanute osakaal kõrge, oli ületas lõppenud hooaeg kõik varasemad näitajad. Ühest küljest on näitajad seotud paranenud statistiliste andmete edastamisega ehk koostöö haiglatega ja arstidega. Näiteks eelmisel hooajal edastasid meile andmeid 9 haiglat varasema 5-6 asemel. Paranenud laboratoorsed võimalused- paremini otsime - rohkem leiame. Teisest küljest võiks selle hooaja eripäraks ja meie jaoks plussiks lugedaesmakordselt saadud infot hooldekodudest intensiivravi osakonda sattunute kohta. 110 inimestest, kes sattus intensiivravile, olid 39 ehk 35,5% hooldekodude patsiendid, neist suri 24, ehk 61,5 %. See on pluss ja oluline ainult seetõttu, et nüüd teame kuhu tuleb suunata oluline teavitus. Vanemaealiste vaktsineerimine gripi vatsu on tähtis, eriti tähtis on see hooldekodu elanike puhul Õigupoolest on lubamatu, et me jätame kaitsetud vanainimesed ilma täiendava kaitseta.
Kõige tõhusam gripi vältimise viis on lasta ennast õigel ajal gripiviiruste vastu vaktsineerida. Igaks gripihooajaks annab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) juba kevadel vaktsiini valmistamise soovitused, lähtudes eelmistel aastatel ringelnud gripiviiruste antigeensest struktuurist. Kui vaktsineerida ennast pidevalt, siis lisakaitset võib anda nn ristimmuunsus. Gripi vastu saab lasta ennast vaktsineerida perearstikeskustes või vaktsineerimiskabinettides. Tehakse üks vaktsiinisüst ning mõjuma hakkab see tervel inimesel umbes kahe nädala jooksul pärast süstimist, toime kestab kuni aasta. Vaktsineerimiseks on sobivaim aeg oktoobris, kuid immuunsuse tagavad ka hiljem tehtud kaitsesüstid.
Võib küll juhtuda, et kui vaktsiin on juba valmis, hakkab levima antigenne muudetud tüvi. Näiteks, antigeenne nihe võib negatiivselt mõjutada vaktsiini ühe komponendi tõhusust, kuid on tõenäoline, et vaktsiin tagab siiski immunoloogilise ristkaitse efekti ning vähendab oluliselt raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude tekkimist. Samas ei tohi unustada, et see annab endiselt kaitse kolme-nelja gripiviiruse tüve vastu, mis uue tüve tulekuga kuhugi ei kao.
Vaktsiin on inaktiveeritud ning sisaldab 3 tüve asemel 4, lisandunud veel üks B gripiviiruse tüvi. Koostis:
A/California/7/2009 (H1N1)pdm09 - sarnane tüvi A/Texas/50/2012 (H3N2) - sarnane tüvi B/Massachusetts/2/2012 (Yamagata tüvi) B/Brisbane/60/2008 (Victoria tüvi
Pärast annustamist toodab immuunsüsteem (keha loomulik kaitsemehhanism) omaenda kaitsemehhanismi (antikehad) haiguse vastu. Ükski vaktsiinis sisalduv aine ei saa põhjustada grippi. Immuunsus tekkib ligikaudu 2 nädala möödumisel pärast vaktsineerimist.
Need riigid, kes on juba alustanud selle vaktsiini kasutamist, märkasid, et efektiivsus on sama või mõnevõrra suurem kui kolmevalentsel vaktsiinil.
