Üllatuslikul kombel algab seedimine juba sellest, kui toidu suhu paned ning täielik protsess võtab aega isegi 24-72 tundi olenevalt söödud toidust.

Enamikel juhtudel liigub toit läbi seedekulgla peensoolde kuue kuni kaheksa tunniga, kirjutab meditsiiniuudiste portaal MedicalNewsToday. Peensooles leiab aset toitainete täielik lõhustamine ning viimaks liiguvad need jämesoolde. Kui toit jõuab jämesoolde, võib see seal täieliku lagunemiseni olla kuni terve päeva.

Seedeprotsessi aeg sõltub mitmetest teguritest. Näiteks valgu- ja rasvarikaste (liha, kala) toitude seedimine võtab kauem aega kui kiudainerikaste toitude (puu- ja köögiviljad) seedimine. Maiustusi seevastu seedib keha väga ruttu. Oma osa on ka sool, nimelt on mõnedes uuringutes leitud, et naistel võib sageli seedeprotsess mitu tundi kauem aega võtta kui meestel. Seedimine on raskendatud ka mõne haiguse puhul, levinumad neist on soolehaigused Crohni tõbi, divertikuliit ja ärritunud soole sündroom.

Kuidas seedimine aset leiab?

Esmalt mälutakse toit suus tükkideks ning see seguneb süljega. Sülg aitab toitu hõlpsamalt edasi transportida ning selles leiduva ensüümi toimel algab juba süsivesikute lõhustamine. Selleks, et toit läbiks neelu ja söögitoru, kuluvad vaid mõned sekundid. Seejärel jõuab toit makku, kus olenevalt toidu koostisest võib see viibida tundide kaupa. Seal algab ka toiduvalkude lõhustamine maonõres sisalduva pepsiini toimel. Peensoole alguses leiab aset aga toidu täielik lõhustamine, mille tulemusel imenduvad osad toitained läbi läbi peensoole seina vereringesse. Väljaheide eemaldub aga organismist pärasoole kaudu.

Kuidas seedimist parandada?

Eelkõige on sujuva seedimise aluseks tasakaalustatud toitumine, mis soolestikku ei ärritaks. Selle tagamiseks tuleks süüa piisavas koguses kiudaineid sisaldavaid toite (puu- ja juurviljad, täisteratooted jm). Kuna punast liha seedib organism kauem, ei ole mõistlik süüa seda igapäevaselt. Pigem väiksem kogus võiks menüüs olla ka rasvaseid, suhkrurikkaid ja töödeldud toite.

Kõhukinnisuse ja puhituse vastu aitab ka piisav vedelike tarbimine, sest need kiirendavad toitude edasiliikumist seedesüsteemis. Soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ka probiootikumid. Probiootilised toidud on näiteks jogurt, keefir, hapukapsas ning hapendatud köögiviljad.

Veel aitab kaasa regulaarne liikumine, stressi maandamine näiteks meditatsiooni ja joogaga ning ka suuhügieeni eest hoolitsemine. Kuna seedeprotsess saab alguse juba suus, siis ei tohiks toidu mälumise protsessi miski rikkuda.

Millal pöörduda arsti poole?

Kui seedimisega seotud regulaarseid probleeme ignoreerida, võib see halvasti lõppeda. Kui puhitused, gaasid, kõhukinnisus või lahtisus on pea igapäevased sümptomid, tuleb oma toidulaud üle vaadata ning lasta arstil välistada ka võimalikud haigused. Väljeheite veritsuse, sagedase oksendamise või märkimisväärse kaalulanguse kaasnedes võiks kindlasti kiiremas korras arsti poole pöörduda.