Psühhiaater Jüri Enneti sõnul jagunevad psüühilised häired mitmesse rühma. 

esmaspäev, 16 oktoober
Autor: Postimees

Kuigi vaimse tervise puhul ei saa alati rääkida konkreetsetest diagnoosidest, on vaimsetest häiretest põhjustatud sümptomeid, näiteks ärevust, võimalik leevendada.

Psühhiaater Jüri Enneti sõnul jagunevad psüühilised häired mitmesse rühma. Ärevushäired on üks suur rühm, millest foobsete häirete puhul on konkreetne põhjus teada. «See on välistegur, mis ei ole enamasti ohtlik, kuid inimene tahab seda mingil põhjusel vältida,» ütles Ennet. Paanikahäire puhul näiteks ei ole teada, mis paanikahooge põhjustab.

Teine suur grupp psüühikahäireid on seotud psüühilise arenguga, kus mitmesugused psühholoogilised arenguetapid on häiritud. «Nende probleemide olemasolust saab aimu lapseeas, kui saab vaadelda eakaaslastest erinevat arengut. Siis võibki juhtuda, et laps ei õpi korralikult kõnelema, arvutamine läheb sassi või tähelepanu hajub,» rääkis psühhiaater.

Autismi puhul on paigast ära suhtlemise kvaliteet. Inimene kardab eksida, piirab oma tegevust ning käitub stereotüüpselt, et mitte vigu teha. Need eripärad on Enneti sõnul püsivad ja kestvad, kuid sümptomeid saab leevendada mitmesuguste teraapiatega.

«Erinevalt autismist arenevad Aspergeri sündroomi puhul keelelised ja tunnetuslikud võimed normaalsest,» ütles Ennet. Seetõttu saab Aspergerit diagnoosida alles nelja-viieaastaselt, kui kõne ja tunnetus on juba arenenud.

Enneti sõnul ei ole psüühikahäiretega tegelemisel ainueesmärk panna üks või teine konkreetne diagnoos. «Võrreldes nakkushaigustega, kus kindlale bakterile sobib vastav antibiootikum, ei ole paljude psüühikahäirete põhjused teada, seda ka autismi ja Aspergeri sündroomi puhul,» sõnas ta.

18-aastasel Räpina aianduskooli õpilasel Loore-Ly Mahlal diagnoositi Aspergeri sündroom, kui ta oli kaheksa-üheksa-aastane. «Ma algul ei teadnudki, et mul see diagnoositi. Sain ise umbes 12-aastaselt teada,» ütles ta.

Mahla ei oska öelda, milline Asperger tema puhul on, kuid ta on alati omaette hoidnud ja kõige keerulisem on tal olnud endavanustega suhelda. «Ma eelistan mingit oma teatud seltskonda või lihtsalt väiksemat seltskonda. Samuti on mul raske mõnest asjast aru saada, koolis on selleks reaalained, aga see oli rohkem põhikoolis, käisin algklassides ka logopeedi juures,» ütles ta.

«Ka ärevushäirega inimene tahab kiitust ja tunnustust samamoodi nagu igaüks, kuid teatud asjades, nagu näiteks eakaaslaste mõistmine, on ta kohmakas ja ei saa hakkama. Edaspidi hakkabki ta neid olukordi vältima ning valib käitumismustri, mis on talle tuttav,» rääkis Ennet. See juhtub inimesel alateadvuslikult ja ise ta seda enamasti ei märka.

«Mulle on isa öelnud, et ma ei suuda mõistu kõnelemisest aru saada ja võtan asju liiga sõna-sõnalt. Olen seda ka ise tähele pannud. Põhikoolis ei suutnud ma näiteks mõnest ülesande tekstist aru saada,» rääkis Loore-Ly Mahla.

Seda, et Asperger on autismi kergem vorm, psühhiaater Ennet öelda ei tahaks. «Kergem ja raskem on suhteline. Tähtis on see, mida tunneb patsient, mida tunneb lapsevanem. Aspergeri teeb kohati lihtsamaks see, et keeleline ja tunnetuslik komponent pole oluliselt häiritud,» sõnas Ennet.

«Aspergeri puhul on hea, et suhtlemise kanalid, keel ja tunnetus, on olemas. Spetsiifilist ravi Aspergerile ei ole. Kuid näiteks inimesel, kel on suhtlemishäired, tekivad lisapinged ja ärevus. Nii autist kui ka Aspergeri all kannataja soovib endale hirmu valmistavat asja igati vältida, selle tagajärjel võib tekkida ka depressioon,» sõnas Ennet. Selliseid kaasnevaid sümptomeid saabki psühhiaater ravida.

Ärevus võib olla omaette häire, väljendudes foobiate või paanikana, aga võib kaasneda ka autismi või Aspergeri sündroomiga. See võib alata näiteks sellest, kui inimest ümbritsev keskkond ei rahulda tema põhivajadusi, turvatunnet, vajadust kuhugi kuuluda ja soovi olla tunnustatud.

«Kui sisemist pinget on palju kogunenud, siis tulevad kasuks kõik vahendid, mis aitavad rahuneda. See võib olla jalutuskäik, seente korjamine, joogaharjutused, rahustavad teed, ka ravimid,» ütles Ennet. Psühhiaatri sõnul moodustab tablett psühhiaatrilisest ravist ühe kümnendiku ja üheksa kümnendikku on kõik muud tegevused, mis keha, vaimu, hinge ja sotsiaalset suhtlemist edendavad ja parandavad. See kehtib nii ärevushäirete kui ka Aspergeri puhul.

Pärast stressi maandamist saab minna edasi psühhoteraapiaga, millega tuleks inimese psüühikat nii palju mõjutada, et see, mis praegu tekitab ärevust ja paanikat, hakkaks mõjuma tavaliselt.

«Mina soovitan esiteks kasutada karastusprintsiipi. See tähendabki sammhaaval hirmutava olukorraga kokkupuutumist,» ütles psühhiaater. Teine psühhiaatri meetod on ideomotoorne treening. See tähendab ärevust tekitava olukorra visuaalset ettekujutamist. «Ideaalne oleks teha mõlemat. Osaleda reaalselt ärevust tekitavas situatsioonis. Samuti endale näiteks esinemisfoobia puhul ette kujutada, kuidas lähed auditooriumi ette ja pead kõnet,» seletas Ennet.

Uude kooli minek mõjus näiteks Aspergeriga sündroomiga Mahlale hästi ning aitas üle saada ka psüühikahäirele omasest esinemishirmust. «Kunagi umbes teismeeas, kuni põhikooli lõpuni oli klassi ees esinemine mulle peaaegu nagu surmaähvardus. Aianduskooli tulles tekkis mul aga uus võimalus ja uus maine ning nüüd mulle väga meeldib esineda ja mulle huvi pakkuvates tegevustes osa võtta,» rääkis ta.

Teraapiaga Mahla enam ei tegele, psühholoogi juures käis ta 10–15-aastaselt mõned korrad aastas. Samuti võttis ta keskendumist ja magamist soodustavaid ravimeid. «Õhtul võtsin mingeid rohte, mis aitasid magama jääda, sest mul on öösiti liiga palju mõtteid, mis ei lase magada, ja seega olin koolis tihti väsinud. Enam ma neid aga ei võta. Saan endaga väga hästi hakkama, ma arvan,» ütles Mahla.

«Kogu see probleem on keerulisem, kui paistab, ja ühe artikliga seda selgeks ei saa. Koostöö psühhiaatriga on oluline, leidmaks õiged lahendused tervise parandamiseks,» sõnas Ennet.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.