Psühhiaater Jüri Enneti sõnul jagunevad psüühilised häired mitmesse rühma. Ärevushäired on üks suur rühm, millest foobsete häirete puhul on konkreetne põhjus teada. «See on välistegur, mis ei ole enamasti ohtlik, kuid inimene tahab seda mingil põhjusel vältida,» ütles Ennet. Paanikahäire puhul näiteks ei ole teada, mis paanikahooge põhjustab.
Teine suur grupp psüühikahäireid on seotud psüühilise arenguga, kus mitmesugused psühholoogilised arenguetapid on häiritud. «Nende probleemide olemasolust saab aimu lapseeas, kui saab vaadelda eakaaslastest erinevat arengut. Siis võibki juhtuda, et laps ei õpi korralikult kõnelema, arvutamine läheb sassi või tähelepanu hajub,» rääkis psühhiaater.
Autismi puhul on paigast ära suhtlemise kvaliteet. Inimene kardab eksida, piirab oma tegevust ning käitub stereotüüpselt, et mitte vigu teha. Need eripärad on Enneti sõnul püsivad ja kestvad, kuid sümptomeid saab leevendada mitmesuguste teraapiatega.
«Erinevalt autismist arenevad Aspergeri sündroomi puhul keelelised ja tunnetuslikud võimed normaalsest,» ütles Ennet. Seetõttu saab Aspergerit diagnoosida alles nelja-viieaastaselt, kui kõne ja tunnetus on juba arenenud.
Enneti sõnul ei ole psüühikahäiretega tegelemisel ainueesmärk panna üks või teine konkreetne diagnoos. «Võrreldes nakkushaigustega, kus kindlale bakterile sobib vastav antibiootikum, ei ole paljude psüühikahäirete põhjused teada, seda ka autismi ja Aspergeri sündroomi puhul,» sõnas ta.
18-aastasel Räpina aianduskooli õpilasel Loore-Ly Mahlal diagnoositi Aspergeri sündroom, kui ta oli kaheksa-üheksa-aastane. «Ma algul ei teadnudki, et mul see diagnoositi. Sain ise umbes 12-aastaselt teada,» ütles ta.
Mahla ei oska öelda, milline Asperger tema puhul on, kuid ta on alati omaette hoidnud ja kõige keerulisem on tal olnud endavanustega suhelda. «Ma eelistan mingit oma teatud seltskonda või lihtsalt väiksemat seltskonda. Samuti on mul raske mõnest asjast aru saada, koolis on selleks reaalained, aga see oli rohkem põhikoolis, käisin algklassides ka logopeedi juures,» ütles ta.
«Ka ärevushäirega inimene tahab kiitust ja tunnustust samamoodi nagu igaüks, kuid teatud asjades, nagu näiteks eakaaslaste mõistmine, on ta kohmakas ja ei saa hakkama. Edaspidi hakkabki ta neid olukordi vältima ning valib käitumismustri, mis on talle tuttav,» rääkis Ennet. See juhtub inimesel alateadvuslikult ja ise ta seda enamasti ei märka.
«Mulle on isa öelnud, et ma ei suuda mõistu kõnelemisest aru saada ja võtan asju liiga sõna-sõnalt. Olen seda ka ise tähele pannud. Põhikoolis ei suutnud ma näiteks mõnest ülesande tekstist aru saada,» rääkis Loore-Ly Mahla.
Seda, et Asperger on autismi kergem vorm, psühhiaater Ennet öelda ei tahaks. «Kergem ja raskem on suhteline. Tähtis on see, mida tunneb patsient, mida tunneb lapsevanem. Aspergeri teeb kohati lihtsamaks see, et keeleline ja tunnetuslik komponent pole oluliselt häiritud,» sõnas Ennet.
«Aspergeri puhul on hea, et suhtlemise kanalid, keel ja tunnetus, on olemas. Spetsiifilist ravi Aspergerile ei ole. Kuid näiteks inimesel, kel on suhtlemishäired, tekivad lisapinged ja ärevus. Nii autist kui ka Aspergeri all kannataja soovib endale hirmu valmistavat asja igati vältida, selle tagajärjel võib tekkida ka depressioon,» sõnas Ennet. Selliseid kaasnevaid sümptomeid saabki psühhiaater ravida.