Eestis sünnib aastas enneaegselt 500 beebit ehk umbes 3,5% kõigist vastsündinutest.

Ehkki enneaegsete beebide ellujäämisvõimalused on tänapäeval tänu meditsiinis toimunud arengutele suuremad kui 20 aastat tagasi, rõhutavad teadlased, et ka õige toitumine on määrava tähtsusega enneaegsete beebide ellujäämise ja hilisema elukvaliteedi tagamisel.

Uurimiskeskuse Nutricia Research Early Life Nutrition direktori ning Amsterdami Ülikooli professori  Ruurd van Elburgi sõnul väärivad lapse varaste elukuude toitumine ja inimese rinnapiima uurimine palju rohkem tähelepanu.

„Mõni aeg tagasi keskenduti peamiselt n-ö tehnilistele tervisehädadele, näiteks hingamisraskustele. Tänapäeval aga pööratakse üha rohkem rõhku enneaegse beebi toitumisele," ütles kogenud professor ja endine neonatoloog Ruurd van Elburg.

Enneaegsed beebid kasvavad ja arenevad võrreldes beebidega, kes saavad kasvada ema kõhus, aeglasemalt, sest neid mõjutavad välised asjaolud ning enneaegse beebi toitainete vajadused on kõrgemad. Näiteks vajavad nad palju rohkem valke, sest kulutavad rohkem energiat, samuti vajavad nad toitaineid aju arenguks ja organismi kasvamiseks.

"Enneaegsele beebile on iga piimatilk vajalik, ent beebi magu ei suuda vajalikku rinnapiima kogust vastu võtta. Ka õiget meditsiinilist abi saavad enneaegsed beebid ei pruugi jääda elama, kui nende toitainete vajadused jäävad rahuldamata,“ selgitas prof van Elburg.

Enne sündimist on beebi kaitstud keskkonnas – ema kõhus. Vahetult peale sündi tungib beebi seedeelundkonda hulgaliselt baktereid ja beebi seedekulgla peab nendega iseseisvalt toime tulema. Stabiilne seedimine kujuneb  lapse maos vähemalt kolme eluaasta jooksul. Rinnapiim sisaldab rohkelt prebiootilisi oligosahhariide, mis soodustavad beebi seedekulglas kasulike bakterite kasvu.

Kuni 70% inimese immuunsüsteemi asub seedetraktis. Kui lapse seedekulgla on õigesti välja kujunenud, ei tekita mõned väiksed kõrvalekalded, näiteks lühiajaline antibiootikumide manustamine, palju kahju,“ selgitas Nutricia Researchi direktor rinnapiima uuringute alal doktor Bernd Stahl.

„Rinnapiim on selle keeruka keemilise koostise tõttu üks maailma kõige üllatavamatest ja müstilisematest vedelikest,“ nendib teadlane.

Avastame rinnapiima uurides iga päev midagi uut, näiteks leiti eelmisel aastal rinnapiimast üle 600 uue valgu. Samas, vaatamata tõsiasjale, et arstid on juba ammu täheldanud, et rinnapiima saavad beebid arenevad kõige paremini, avastati inimese rinnapiima bifidobakterite sisaldus alles viimastel kümnenditel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi neonatoloog Jaanika Kuld tõi välja rinnapiima kõige olulisemad kasutegurid enneaegsete beebide arengu soodustamisel.

„Arstid annavad endast iga päev parima, et enneaegsed beebid oleksid terved ja toituksid hästi, ning toitumisel on nende arengus otsustav roll. Kahjuks ei teki kõigil enneaegselt sünnitanud emadel kohe esimestel päevadel piisavas koguses rinnapiima ning sellisel juhul on väga tähtis võimalus kasutada piimapanga doonorpiima, mis võimaldab vastsündinule inimese rinnapiimas sisalduvaid toitaineid pakkuda ka juhul, kui lapse ema teda rinnapiimaga toita ei saa,“ rääkis doktor Kuld.

Eestis on selleks loodud rinnapiima pank, mis varustab meie kõige väiksemaid patsiente doonor rinnapiimaga nii Tallinnas kui Tartus. "Enneaegsete laste toitmise tähtsust on raske üle hinnata," ütles doktor Kuld.

Teadusuuringud on näidanud, et enneaegsete laste õige toitmine, mis tagab lapse kasvamise sarnaselt ema kõhus kasvamisele, loob ka kõige parema võimaluse lapse edaspidiseks arenguks.

"Kuna enneaegsete laste energia- ja valguvajadus on suurem, peame jälgima emade rinnapiima koostist ja saame vajadusel enneaegsete laste toitmiseks rinnapiima rikastada vajalike lisanditega. Lisandid on väga hea võimalus ka enneaegsete laste rinnapiimaga toitmiseks. Eestis on viimase kümnendi jooksul märgatavalt suurenenud enneaegsete laste hulk, kes saavad rinnapiima," lisas neonatoloog.