II tüüpi diabeeti peetakse elustiiliga ennetatavaks, kuid ometi on see üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst prof Toivo Laks

Südame-veresoonkonna haigused on diabeedikute hulgas esimeseks surma põhjustajaks, kuna neil on haiguse tõttu kordi kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel, kirjutab Terviseuudiste portaal.

Põhjus, miks diabeet saab areneda nii kaugele, et toob kaasa ka muutusi südame-veresoonkonnas, on selle hiiliv algus.

«Diabeedi sümptomid on mittespetsiifilised. Patsiendid ei arva, et neil võiks olla suhkurtõbi, sest keegi perest ei ole olnud haige, samuti ei tunne nad kedagi, kellel oleks diabeet. Peaaegu pooled haigusjuhtumitest avastatakse juhuslikult analüüside alusel või mõne muu haiguse ägenemisel,» selgitas dr Laks. Ka avalduvad diabeedi tunnused väga aeglaselt ja sageli varjatult, mõned alles mitmekümne aasta pärast.

Pikaaegne kõrge veresuhkru tase kahjustab veresooni, mis soodustab eluohtlikke kardiovaskulaarseid tüsistusi (insult, infarkt, gangreen). «Ka juhul, kui patsienti ravitakse adekvaatselt kõrget vererõhku ja kolesterooli alandavate ravimitega, on suhkruhaigetel oluliselt tõusnud risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Selle tulemusena on südamehaigusega diabeedihaigete eluiga keskmiselt lühem.

Näiteks võib kolme kardiometaboolse riskiteguriga (diabeet, hüpertensioon, hüperkolesteroleemia) 40-aastase inimese keskmine eluiga olla isegi üle paarikümne aasta lühem,» lisas arst.