Alates 2009. aastast on Eesti elanikud teatanud katmata ravivajaduse pidevast suurenemisest, eriti hambaravi ja eriarstiabi teenuste osas, selgub Euroopa Komisjoni värskest raportist liikmesriikide tervishoiukorralduse kohta.
Komisjoni raportist selgub, et 2015. aastal olid 12,7% Eesti elanikest katmata ravivajadused (peamiselt pikkade ravijärjekordade tõttu; väiksemal määral ka maksumuse või sõidukauguse tõttu) ja see näitaja oli ELi kõrgeim.
Võrreldes teiste liikmesriikidega, kus on suur katmata ravivajadus, on sissetulekukvintiilide vahelised erinevused Eestis väiksemad, kuna peamine takistus teenuste kasutamisel ei ole nende maksumus. Üksnes 0,7% Eesti elanikest peab teenuse maksumust teenusele juurdepääsu takistuseks ning sama väike osakaal peab selleks geograafilist asukohta.
Tegelikult on katmata ravivajaduse peamine põhjus pikk ravijärjekord (11,3%), mis nähtavasti mõjutab eeskätt madalama sissetulekuga ja vaesemaid elanikkonnarühmi.
Ravijärjekordi pikendati finantskriisi tagajärgede leevendamiseks, kuid pikad ooteajad annavad tunnistust ulatuslikumatest probleemidest, näiteks ravi halb koordineeritus, valesti suunatud stiimulid esmatasandi tervishoius ja nõrk seotus sotsiaalhoolekandega.
