Solarise Apotheka juhataja Merle Niglas rõhutas, et mistahes kukkumise korral on kõige tähtsam anda kannatanule kiiresti esmaabi. «Esmalt on vaja tuvastada, kas on tekkinud luumurd või on tegemist kergema põrutuse või nihestusega,» kõneles ta. «Edasi tuleb tegeleda võimaliku turse ja valuga – haiget saanud kohale tuleks kiiresti teha külmakompressi.»
Selleks sobiks Niglase sõnul külmageelikott, mida tuleks vigastatud kohal hoida korraga kuni 20 minutit järjest. Külmakotte on valdavalt kahte tüüpi: ühekordselt kasutatavad isekülmuvad kotid, mida pole vaja külmkapis hoida, ning korduvkasutatavad kotid, mida tuleks säilitada (sügav)külmikus. Korduvkasutatavat kotti saab vajadusel tarvitada ka soojakotina. Kui viga saanud koht esmase kompressi järel veel valutab või õhetab, võib kompressi korrata.
Kilest geelikotti ei tohiks asetada otse nahale, vaid naha kaitseks tuleks vahele panna rätik. Samas on müügil ka paksemast, nahasõbralikumast materjalist geelikotte, mida võib otse nahale asetada. Näiteks riidest pinnaga külma-sooja kompress, mida võib otse vastu nahka asetada, võiks igaühel kodus külmkapis igaks juhuks olemas olla.
Kiire leevendus sprei või geeliga
Kui haiget saanud kohal on nahk terve, võib kasutada leevenduseks külmaspreisid ja -geele, sest külma mõjul valu leeveneb, veresooned ahenevad ja turse väheneb. «Sprei eelis külmakoti ees on see, et sprei või geeli saab kiiresti peale kanda, külmakotti peab aga haiget saanud kohal mõnda aega peal hoidma,» rääkis apteeker. Ta märkis, et spordikotiski võiks sprei või geel olemas olla. On ka selliseid spreisid, mida võib väikesema õnnetuse korral läbi spordiriiete või elastiksideme pihustada ja kohe edasi liikuda.
Samas ei tohiks unustada teada-tuntud tõde, et viga saanud kohale tuleks võimalusel paar-kolm päeva puhkust anda – nii toimub taastumine kiiremini. Kui töö ootab siiski tegemist ja kaua kodus olla ei saa, võib appi võtta elastiksideme.
«Kui tegemist on liigesega, sobib selle fikseerimiseks elastikside või kinesioteip – siis on õige asend paika pandud ja saab edasi liikuda,» ütles Niglas. Igasuguste sidemete kasutamisel tuleb aga jälgida, et vigastatud kohta liiga kõvasti kinni ei seotaks. Side peaks olema paigutatud ühtlaselt ning ei tohiks takistada verevarustust.
Valu ei pea kannatama
Kui tegu on suurema vigastusega, mis kohe ei taandu ning põhjustab valu, pakuvad leevendust ka tabletid või plaastrid. Niglas rääkis, et valuvaigistit võib nii peale määrida kui ka tableti kujul sisse võtta – peaasi, et ei peaks valu kannatama. Leidub ka ibuprofeeni, diklofenaki või naprokseeni sisaldusega valu leevendavaid geele, mida haigele kohale määrida. Alternatiiviks on ka diklofenakki sisaldavad valu vaigistavad plaastrid. Tablettidest on olemas samuti ibuprofeeni, diklofenaki ja deksketoprofeeni sisaldusega arstimid – neist viimane on valuraviarstide seltsi poolt enim soovitatud valuvaigisti, kuna sellel on kõige kergemad kõrvaltoimed.