Aasta 50. nädalal ( 11.-17.12.2017) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3719 inimest, neist ligi 40 protsenti olid lapsed.
Haigestumiste üldarv püsib stabiilsena ning grippi haigestumine madalal tasemel. Samal ajal jätkub uute gripiviiruste kinnitamine laboratoorselt. Möödunud nädalal kinnitati kolm A-gripi ja kuus B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti kaks A gripiviirust, mis osutusid A-gripiviiruse alatüüpideks (H3).
Enamikel juhtudel olid haigestumised viirusliku päritoluga, valdavalt oli tegu kas rinoviiruste (26%) või RS-viirustega (21%).
Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei olnud. Haigestunute hulgas oli enim kuni 4-aastaseid lapsi, kuid haigestunute hulga mõningane kasv oli seotud pigem vanemaealiste, 65 ja vanemate inimeste haigestumisega.
Haiglaravi on sel gripihooajal vajanud kaks kuni 4-aastast last, üks täiskasvanu vanuses 20-64 aastat ja kolm vanemaealist vanuses 65 ja enam.
Domineerivaks gripiviiruseks on hetkel A gripiviiruse tüvi (H3N2). Kuna selle gripiviiruse poolt põhjustatud haigestumisi loetakse raskemini kulgevateks just vanemaealiste hulgas, siis palume arstidel vanemaealiste inimeste haigestumise korral kindlasti võtta proovid ka gripiviirusele.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumuse intensiivsust hinnatakse praegu madalaks, gripiviiruse levikut ei täheldata, registreeritakse üksnes üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte.
Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides, v.a. Prantsusmaa ja Iirimaa, kus on täheldatud püsivat gripiviiruse levikut.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on ringluses pisut kõrgem B-gripiviiruste osakaal. Ringluses olevatest A-gripiviirustest on 66 protsendil juhtudest olnud tegu alatüübiga A(H3N2) ja 34 protsendil alatüübiga A (H1N1)pdm09.
