Kiirabiarst õpetab: kuidas end pakase eest efektiivselt kaitsta

teisipäev, 16 jaanuar
Autor: Postimees

Tallinna kiirabi vanemarst Riina Räni sõnul säästab nägu külma ja tuule eest enne väljaminekut ninaotsale ja põsesarnadele kantud paraja rasvasisaldusega külmakaitsekreem. Eriti tasub sel moel külma eest kaitsta lapsi.

Esimesed külmetuse sümptomid on Räni sõnul kerkiv palavik ja valus kurk, vahendab Pealinn. Samas rahustab arst inimesi: külm ilm pigem tapab baktereid ega kutsu iseenesest esile viirushaiguste puhangut.

«Kui külmakahjustus on juba tõsisem, võivad selle tagajärjel nahale tekkida vesivillid, hiljem lähevad need kohad mustaks ja nahk tuleb maha,» kirjeldas dr Räni külma kätte jäämise tagajärgi.

Kui inimene tuleb külma käest tuppa sooja, siis ei soovita arst kohe kuuma vanni karata ja ennast kiiresti «üles sulatada». Pigem tasub juua sooja teed ja järk järgult üles soojeneda.

Külma talumine nõuab energiat, seega tasub enne pakasega välja minekut võimalusel kõht korralikult täis süüa. Ja riietuda tasub mõistlikult, mitte ennast väga paksult sisse pakkida, sest see külma vastu ei aita.

Pigem peab vaatama, et riietus oleks hingav – õhku mitte läbilaskev riietus jätab keha eraldatava niiskuse ihu ligi ja inimesel hakkab kiiremini külm. Näiteks hea külma ilma riietusese on udusulevoodriga jope või mantel, kus suled koos nende vahele jääva õhuga moodustavad soojusisolatsiooni.

Alkoholi tarvitamisest «külmarohuks» võib korraks kasu olla, aga samas on see petlik ja ohtlik. «Alkohol tekitab küll korraks soojatunde, aga põletab veelgi kiiremini varuks kogunenud energiat ning pärast hakkab toimuma topeltkiire jahtumine,» tõdes dr Räni. Juba liialt suur kogus võib tundeid ja meeli ähmastades üldse külmataju kaotada.

Tänu viimaste aastate suhteliselt soojadele talvedele on külmast ja alajahtumisest tingitud surmad Eestis pea olematuks kahanenud, jäädes viie kuni kümne juhtumi vahemikku. Täpset statistikat pole, sest alajahtumise tagajärjel võib surra ka iseenesest soojades oludes, kui õhutemperatuur ei pruugi veel miinuskraadides ollagi. Üldjuhul on selliste surnukskülmumiste peamine põhjustaja liigselt tarbitud alkohol. 

Perearsti nõuandetelefon

  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Telefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel

Tagasiside

Kui te soovite anda meile tagasisidet, siis palume teil täita allolev ankeet. Teie arvamus on meile oluline! Tagasisidevormi kaudu me meditsiinilist nõu ei anna. 
Nimi
E-post*
Telefon*
Pealkiri*
Sisu*
Please leave empty: