Terviseamet saab aru eelmisel nädalal Riigikontrolli auditis avaldatud ja ilmnenud murest mitmete piirkondade põhjavee kvaliteedi pärast, kuid peab seejuures vajalikuks rõhutada, et läbi ühisveevärkide meie elanikeni jõudev joogivesi sh Ida-Virumaal vastab üldjuhul kõikidele joogiveele esitatud kvaliteedinõuetele. Selle tagab asjaolu, et joogivee allikatena kasutatakse Ida-Virumaal sügavamaid (Kambrium Vendi) ja ka madalamaid (Kvaternaari) kihte kui seda on põlevkivi sektorist enim mõjutatud kogumid.
Põhjaveekogumeid, mis on halvemas seisundis, üldjuhul ühisveevärkide joogivee allikaks ei valita.
Mis aga puudutab seda osa tarbijatest, kes ammutavad oma igapäevase joogivee erakaevudest, siis siin ühineb Terviseamet Riigikontrolli poolt tõstatud murega, kuna erakaevude veekvaliteedi üle riiklik järelevalve puudub. Erakaevude omanikel tuleb oma kaevuvee kvaliteeti ise kontrollida ja vajadusel seda parandada.
Vett tuleks esmajoones kindlasti analüüsida mikrobioloogilistele näitajatele, sest need kujutavad endas kõige vahetumat terviseohtu.
Põllumajanduspiirkondades või nende vahetus läheduses asuvate kaevude vett tuleks täiendavalt uurida lämmastikühenditele (ammoonium, nitrit ja nitraat) ja ka pestitsiididele, Lääne-Eestis fluoriididele.
Anname erakaevude omanikele kaevude seisukorra hindamiseks ja vajadusel veekvaliteedi parandamiseks kolm soovitust: :
Terviseameti poolt läbiviidud varasemad sihtuuringud on näidanud, et kõige sagedasemad probleemid erakaevudega on lokaalset päritolu, põhjaveekogumite seisundiga neid seostada ei saa.