Jämesoolevähk – märkamatult kulgev haigus

pühapäev, 04 märts
Autor: Terviseuudised

Patsiendid, kellel diagnoositakse jämesoolevähk, ei tunneta eelnevalt pikka aega tõsisemaid probleeme kui tavapärased kõhuhädad, mis võivad olla tingitud ükskõik millisest tervisehädast.

egu on aga haigusega, millest tervenemiseks on võimalikult varajane avastamine ülioluline.

Ida-Tallinna Keskhaigla kirurg Airi Tark (endine Oeselg) kinnitab, et Eestis avastatakse igal aastal rohkem kui 900 uue jämesoolevähi juhtu ning tegu on levimuselt kolmanda diagnoositava haigusega mõlema sugupoole jaoks.

Jämesoolevähk ei hüüa tulles

"Tõepoolest, jämesoolevähiga haigete sümptomid võivad olla väga ebamäärased ja paljude haigustega seostatavad," selgitab kirurg, lisades, et lisaks kõhuvaevustele – lahtisus või kinnisus, ebaselge kõhupuhitus – on üheks olulisemaks sümptomiks kehvveresusest põhjustatud nõrkus ja jõuetus. Lisaks võib pärasoolest erituda verd, kuid seda nii vähesel määral, et selle tuvastamiseks on tarvis teha väljaheitest peitvere test.

Kirurgi sõnul on esmavisiidile tulnud patsiendi puhul kõige olulisem kuulata patsiendi kaebusi - millal tekkisid, kuidas avalduvad, millised on kaasuvad ning perekonnas levinud haigused. Seejärel tuleks viia läbi patsiendi üldine läbivaatus ning kindlasti päraku digitaalne palpatsioon ehk sõrmega katsumine.

"Soolekasvaja kahtlusel võib teha väljaheitest peitveretesti ning määrata verest kasvaja markeri CEA. Kui esmased uuringud annavad alust kahtlustada soolekasvajat, suuname patsiendi edasi koloskoopiasse, kus on võimalik diagnoosida biopsia käigus pahaloomulisi kasvajaid ning eemaldada koheselt väiksemad healoomulised vohandid, mis võivad areneda edaspidi pahaloomuliseks," selgitab Airi Tark.

Edasise patsiendi prognoosi määravad kirurgi sõnul kasvaja leviku uuringud - kompuutertomograafia, vajadusel magnetresonatstomograafia, PET-CT. "Onkospetsiifilise ravi määramiseks arutame iga patsiendi juhtu eraldi multidistsiplinaarses onkoloogilises konsiiliumis. Kauglevikuta ehk siireteta soolekasvaja puhul tehakse reeglina operatsioon, mille käigus eemaldatakse kasvajast haaratud sooleosa kasvaja leviku vältimiseks koos teda ümbritseva lümfikoestikuga," selgitab kirurg. Ta lisab, et edasine keemia- või kiiritusravi sõltub juba konkreetsest patsiendist ning histoloogilisest tulemusest.

Diagnoosimine tõusutrendis nii Euroopas kui Eestis

Kirurgi sõnul näitab paraku statistika, et jämesoolevähi esinemissagedus on Euroopas tõusu-joonel, vähisuremuses aga juba teisel kohal. "Kurb on see, et avastamise hetkel on juba 50-60%-l juhtudest lokaalne levik või kaugsiirded. Kuigi tänapäeva arenenud onkospetsiifiline ravi - keemia-, kiiritus- ja kirurgiline ravi - võimaldab ka neid aidata, siis siirded halvendavad oluliselt prognoosi ja elulemust," tõdeb kirurg.

Tema sõnul on seetõttu ülimalt oluline haiguse avastamine just varajases staadiumis, kus on võimalik onkospetsiifilise raviga täielikult terveneda või siis isegi ennetada vähi teket. "Oluline on teada, et jämesoolevähi ravi on tohutul kiirusel arenenud ning võimaldab ka kaugsiiretega haigetel elada aastaid sümptomite vabalt," lisab Airi Tark.

2016. aasta suvest on käivitunud jämesoolevähi sõeluuring, mis mõeldud eelkõige kaebuste ja sümptomiteta naistele ja meestele jämesoolevähi varaseks avastamiseks ning ka vähile eelnevate seisundite diagnoosimiseks ning raviks – polüüpide, adenoomide endoskoopiline eemaldus.

Jämesoolevähki haigestumus hakkab tõusma 50ndatest, kuid saavutab kõrgpunkti 70ndates eluaastates, mistõttu on jämesoolevähi sõeluuringusse kutsutud iga kahe aasta tagant 60-69aastased ravikindlustatud mehed ja naised.

"Esmalt võetakse neilt väljaheite proov peitvere otsinguks. Kui peitveri osutub positiivseks, suunatakse haige edasi koloskoopilisele uuringule, kus vaadeldakse jämesoolt seestpoolt, leidmaks nii vähieelseid muutusi - polüübid, adenoomid kui ka pahaloomulisi kasvajaid. Uuringust saadav kasu on märkimisväärne ning peaks ka Eestis - nagu mujal Euroopa riikides, kus sõeluuring juba kasutusel – aitama avastada soolevähki varajases staadiumis, mil võimalik edukas ravi ning parem prognoos," selgitab kirurg.

Kas soolevähki on võimalik ennetada?

"On leitud, et rasvase, eriti suitsutatud toidu söömisel ja ülekaalulistel inimestel on suurem risk soolevähki haigestuda. Samuti vähendab suitsetamine ja alkoholiga liialdamine üldist organismi vastupanuvõimet ja kaitset vähi vastu. Samuti on vähirisk kõrgem inimestel, kellel juba avastatud üks vähikolle teises organis," lisab ta.

Kirurgi sõnul soovitatakse nagu paljude teistegi haiguste ennetamiseks hoida kehakaal kontrolli all, piirata rasvaste ja suitsutatud toitude tarbimist ning vältida sõltuvusaineid. "Pean oluliseks ka inimese enda panust kasvaja varajases avastamises, mistõttu tasub olla tähelepanelik keha muutuste suhtes – kui vaevavad kõhukorratused, kõhupuhitused, ebaselge kaalukadu, nõrkus, veri väljaheites – tuleks kindlasti pöörduda perearstile. Tegemist ei ole vaevustega, mida normaalsusena võtta," lisab Tark.

Perearsti nõuandetelefon

  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Telefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel

Tagasiside

Kui te soovite anda meile tagasisidet, siis palume teil täita allolev ankeet. Teie arvamus on meile oluline! Tagasisidevormi kaudu me meditsiinilist nõu ei anna. 
Nimi
E-post*
Telefon*
Pealkiri*
Sisu*
Please leave empty: