Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi toel algatatud geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi.

"Eesti peab sihiks seadma, et tulevikus oleks kõigi inimeste geeniandmed geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis, et iga kord, kui inimesel on mõni tervisemure ja ta pöördub arsti poole, oleks arsti olemas ka patsiendi geeniandmed, et teda täpsemalt ravida," ütles minister.

Tartu Ülikooli genoomikainstituudi direktori, professor Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Tulemustest saab tulevikus kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna. "Oleme geenivaramus juba alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamisega. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer," rõhutas Metspalu.

"100 000 geeniproovi kogumise projekt on ettevaatav ja täna me ei pruugi isegi veel osata ette näha kõiki võimalusi, mida see tulevikus luua võib," lisas Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Toomas Veidebaum.

"Küll aga on Eestil juba olemas võimekus geeniproovid koguda, eraldada neist informatsioon ning arendada meie digitaalseid infosüsteeme nii, et seda infot oleks võimalik edaspidi kasutada innovaatilises isikupõhises ennetuses ja täpses ravis. Samuti võimaldab see Eesti teadlastel osaleda rahvusvahelises teadustöös," lisas ta.

Kes sobib geenidoonoriks?

Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood.

Oma nõusoleku projektis osalemiseks saab anda digiallkirjaga ID-kaardi või Mobiili-ID abil keskkonnas www.geenidoonor.ee alates tänasest, 20. märtsist. Vereproovi saab loovutada suuremate haiglate ja SYNLABi verevõtupunktides üle Eesti alates 2. aprillist 2018.

Kõikide verevõtukohtade täpsed asukohad ja avatud olemise ajad leiab geenidoonori veebilehelt , kus nimekiri jooksvalt täieneb. Vereproovide kogumine toimub Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja SYNLABi verevõtupunktides üle Eesti.

Suuremates haiglates on kõige lihtsam saada geenidoonoriks, loovutades ühe lisa vereproovi muude vereproovide andmise käigus. Eelnevalt ei ole vaja aega broneerida. Kogu protseduur võtab aega mõne minuti ja on geenidoonorile tasuta.

Vabariigi Valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas 2018. aastaks 5 miljonit eurot Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile.

Projekti raames kogutakse kuni 100 000 inimese geeniproovid ja koostatakse nende põhjal individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.

Geeniproovide kogumist, genotüpiseerimist ja esmast analüüsimist juhib Eesti geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi. Samuti panustab Tartu Ülikool oma kogemusi ja kompetentsi geenidoonoritele tagasiside andmise süsteemi loomisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse geeniandmetel põhineva tagasiside andmiseks patsientidele.