Kuigi lastega seiklema minek võib olla ahvatlev ettevõtmine, tuleb reis enne hästi läbi mõelda, et sellest saaks nii lapsele kui ka vanematele ohutu ja tore kogemus.
Kui suuremate lastega reisile minek on levinud, siis pisikese beebiga Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja ja infektsionist dr Kai Zilmer kohe reisile tõtata ei soovita. «Esimestel elukuudel on lapse immuunsüsteem veel ebaküps ning laps on haigustekitajatele vastuvõtlikum. Tema organism alles harjub välismaailmaga,» selgitas arst. Seetõttu on imikul tohtri sõnul parem kodus kosuda.
Ta rõhutas, et kui reis on siiski plaanis ette võtta, tuleks kindlasti kaaluda võimalikke riske ja neid maksimaalselt ennetada. Zilmer soovitab enne reisi nõu pidada perearstiga või käia reisimeditsiinilisel nõustamisel, kus arst saab anda praktilist nõu, arvestades sihtkohta ja reisi kestust.
Aurinko reisikonsultant Janika Vahtra on siiski veendunud, et kui vanemad on reisiks valmis ja arvestavad kõikide ebamugavuste ja ohtudega, siis sobib reisile minna igas vanuses lastega. Hästi ettevalmistatud reisile on tema sõnul lihtne minna ka imikuga, sest enamiku ajast ta sööb ja magab.
Suuremate lastega reisides võib aga reisist saada ka lastele rikastav kogemus. «Lisaks koos veedetud kvaliteetajale, tekivad lastega reisides ühised mälestused ning rasketes olukordades õpitakse ühekoos lahendama probleeme ja ületama raskusi. Mugavustsoonist väljumine on just see, mis viimaks ka aastate pärast meelde jääb,» rääkis Vahtra.
Ohtudega tuleks arvestada
Zilmeri sõnul tuleb kindlasti arvestada sellega, et alla üheaastased lapsed on veel kaitsmata mitme ohtliku, vaktsiini abil välditava nakkushaiguse vastu. «Näiteks tehakse leetrite, mumpsi ja punetiste kolmikvaktsiini esimene doos alles ühe aasta vanuselt, mitte varem. Leetrid on aga väga kergesti nakkav ja ohtlik haigus, mis on levimas mitmel pool maailmas, sealhulgas mitmes Euroopa riigis,» hoiatas Zilmer. Troopilistes riikides reisides võib tohtri sõnul vajalik olla ka kollapalaviku vastu vaktsineerimine, mida tehakse alles üheksandast elukuust.
Eksootilisemates piirkondades on aga suur oht malaaria, mida levitavad sääsed. Malaaria vastu ei ole küll vaktsiini, kuid haigestumist aitab ära hoida sääsehammustuste vältimine, mistõttu tuleks kindlasti kasutada sääsetõrjevahendeid. Seda haigust aitavad ära hoida ka ennetuslikult võetavad ravimid, kuid nendegi kasutamisel on vanusepiir. «Kuna malaaria on eriti ohtlik just väikestele lastele, siis on selle haiguse levikupiirkonnad kindlasti need, mida võiks reisisihtkohana vältida,» hoiatas Zilmer.
Tohtri sõnul võivad olla beebile ohtlikud ka rahvarohked kohad nagu lennujaam, lennuk, hotellid ja turismiatraktsioonid. «Kohtades, kus on tihedalt koos palju inimesi, on tõenäoline, et keegi neist on nakatunud mõnda infektsioonhaigusesse ning et nakkus antakse edasi ka teistele,» rääkis tohter.
Saastunud toidu ja joogivee ning mustade käte kaudu võib aga reisilt saada ka soolenakkuse. Kui imetav ema saab soolenakkuse, võib Zilmeri sõnul ohtu sattuda ka rinnapiimast toituv laps. Väikestele lastele on soolenakkused aga eriti ohtlikud, sest oksendamise ja kõhulahtisuse tagajärjel tekkiv vedelikupuudus kurnab väikest organismi rohkem kui täiskasvanut.
