Jalad kannavad meid läbi elu, seega on selge, et jalaprobleemid on inimestele väga olulised. Nagu ITK ortopeed Vahur Metsna sõnab, võib isegi näiliselt tühisest veidi kõverdunud väiksest varbast areneda tõsine emotsionaalne katastroof.
Olles kogenud, kuidas jalahaigused inimese enesekindluse hävitavad ja sageli väga ebamugavasse, isegi piinarikkasse olukorda panevad, on Metsna sõnul äärmiselt oluline tekkinud jalamuredele lahenduse otsimine. Kindlasti ei ole jalaprobleemid miski, millega leppida tuleks, sest palju on võimalik meditsiini abiga ära teha.
Milliste muredega vastuvõtule tullakse?
Enamus inimesi sünnib õnneks tervete jalgadega. Elu jooksul omandatud jalamuutused põhjustavad kannatusi tavaliselt kas probleemide ignoreerimisest või teadmatusest.
Kõige rohkem pöördub vastuvõtule inimesi varbamuutustega. Naistel esineb meestega võrreldes moondunud varbaid kuni kaks korda sagedamini. Põhiline, mis inimesi häirib, on kas ebamugavus jalatsite kandmisel või päkavalu. Tõsi, leidub ka neid, kellele teeb muret lihtsalt kosmeetiline aspekt.
Sageli tuleb tegelda kannavaluga patsientidega. Peamiseks just hommikuti ja käima hakkamisel kanna all valu põhjustajaks on jalatalla sidekirme põletik (plantaarfastsiit). See on haigus, millele kohest leevendust leida on raske. Siinkohal on aga patsient see, kes tegutsema peab: järjekindlalt ja hoolikalt ravisoovitusi järgides on suur võimalus plantaarfastsiidist aasta jooksul terveneda kuni 95% abivajajatel.
Mis on arsti jaoks kõige huvipakkuvamad juhtumid?
Minule arstina moodustavad kõige huvitavama patsientide grupi kaasasündinud ja omandatud labajaladeformatsioonid: lampjalg, õõspöid, komppöid. Lisaks pärilikkusele võivad neid muutusi põhjustada erinevad närvihaigused, traumad, suhkruhaigus. Närvisüsteemi haigused kahjustavad närviimpulsse, mille tulemusena osade lihaste funktsioon kahaneb. Nõrgemini toimivad lihased ei suuda tasakaalustada normaalselt töötavate lihaste jõudu ja nii kaldubki labajalg tugevamini toimivate lihaste tõmbesuunas viltu. Kui selliseid närvisüsteemi haigustest tingitud muutusi ei ravi, siis deformatsioon ainult süveneb ja võib lõpuks jala täiesti toetusvõimetuks muuta.
Vastuvõtule tullakse veel hüppeliigese või labajala liigeskõhre kulumishaiguse, traumadejärgsete muutuste, kannakõõluse põletiku ja veel paljude teiste haiguste tõttu.
Mida probleemi tekkel ette võtta?
Vastutus oma tervise säilitamise eest lasub ennekõike igal inimesel endal. On palju üldisi ennetavaid meetmeid, mis kehtivad kõigi haiguste puhul: positiivne meelelaad, tervislikud eluviisid, tasakaalustatud toitumine, normaalse kehakaalu säilitamine ja traumadest hoidumine. Probleemi ilmnedes tuleb seda lahendama hakata.
Suhtuge jalamuredesse täie tõsidusega ja ärge häbenege vajadusel abi küsida. Kui haigustunnnuste ilmnemisel ei viitsi või ei saa kohe arsti juurde minna, siis esimese sammuna on soovitav jalatsid veidi suuremate ja pehmemate vastu vahetada. Vaevuste püsimisel pöörduge esmalt perearsti vastuvõtule, kes suudab suurele osale probleemidest lahenduse leida või suunab vajadusel edasi jalahaiguste spetsialisti juurde. Alles siis, kui arsti vastuvõtul käidud ja vastavasisulised soovitused saadud, on mõttekas sammud abivahendite poodi, tallatugede meistri juurde või jalakabinetti seada.
Kuidas valida jalale sobivaid jalatseid?
Jalavaevuste tekkides peaks esimese asjana mõtlema jalatsitele. Jalanõusid tasub muretseda õhtupoolsel ajal, mil jalad on pidevast liikvelolekust veidi paistes ja seetõttu väheneb oht liialt väikseid jalavarje soetada. Jalats peab kohe poes mugav tunduma, ei maksa lasta ennast müüjate jutust mõjutada, et küllap jalanõud mõningase kandmise järel välja venivad. On oluline teada, et jalg muutub elu jooksul suuremaks nii pikkuses kui laiuses: eriti selgelt annab see tunda naistel raseduse ajal ja peale sünnitust. Seetõttu ei maksa imestada, kui seni hästi istunud kingad järsku väiksena näivad. Hämmastavalt tõhusalt aitab jalavaevusi leevendada tavapärasest number või poolteist suuremate pehme pealispinnaga korraliku võlvitoega ja ruumika varbaosaga jalatsite kandmine.
Millal pöörduda ortopeedi vastuvõtule?
Vaevuste püsimisel soovitan kindlasti tulla jalahaigustele spetsialiseerunud ortopeedi vastuvõtule: arst näeb suuremat pilti, oskab panna õige diagnoosi ja selgitada patsiendile kõiki erinevaid ravivõimalusi. Ideaaljuhul peaks asjad ikka nii käima, et esimesena pöördutakse arsti vastuvõtule, kes haiguse diagnoosib ja seejärel koos patsiendiga optimaalse raviplaani koostab. Tõesti, rutem kui arsti juurde pääseb ka ortooside ning abivahendite müügiga tegelevasse firmasse jalatalla koormusuuringule ja jalakabinetti õe vastuvõtule. Abivahendid (ortoosid) ja jalakabinettides teostatav ravipediküür ning haavandite ravi on jalahaiguste ravis väga tähtsal kohal, samas on nende asutuste teenused vaid üks tahk kogu raviprotsessis.
Jalaprobleemid on eriti tõsised diabeetikutele. Mida neile soovitate?
2016. aasta septembrist alustasime Ida-Tallinna Keskhaiglas diabeetikute jalaprobleemide multidistsiplinaarset käsitlust. Juba ammu on uuringutega tõestatud, et mitme erialaspetsialisti koostöö (endokrinoloog, ortopeed, veresoontekirurg, üldkirurg, jalaraviõde) tagab suhkruhaigusega patsiendi jalaravis oluliselt parema tulemuse.
Kõigile diabeetikutele tahaks südamele panna, et vähemalt kord aastas peaks pereõe või perearsti juures oma jalgade seisundit kontrollimas käima, diabeetiliste jalatüsistuste (haavand, tundehäire, verevarustuse puudulikkus, labajala deformatsioon) korral on jälgimise intervall lühem.
