Keskpäeval varitseb inimesi kuumarabanduse oht

esmaspäev, 16 juuli
Autor: Terviseamet

Palavate ilmadega peaksid kuumarabanduse osas eriliselt ettevaatlikud olema väikelapsed, üle 65-aastased inimesed ning need, kellel on probleeme ülekaaluga või kes põevad kroonilisi südamehaigusi ja kõrgvererõhutõbe.

Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervele inimesele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus ning tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ning päikesepõletusi.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kiirabi peaspetsialist Kalev Pahla sõnul on parim viis kuumarabanduse vältimiseks keskpäeval jahedates siseruumides püsimine. „Vanemaealiste õues toimetamised võiksid jääda kas hommiku- või õhtupoolikusse,“ ütles Pahla, kelle sõnade kohaselt kehtib sama nõuanne ka väikelaste puhul. „Kuuma ja intensiivse päikesega tuleb väljas kanda peakatet ning tarbida keskmisest enam vedelikku. Kindlasti tuleb jälgida lapsevankris olevaid imikuid, sest vanker võib valesse kohta jättes väga kuumaks minna.“

Samuti ei tohi kuumade ilmadega jätta autosse ei inimesi ega loomi, sest auto sisetemperatuur kerkib kiiresti.

Organismi vedelikukaotuse vältimiseks tuleb vedelikku tarbida tavapärasest rohkem, janu kustutamiseks on soovitatav juua gaasita mineraalvett.  Kuuma ilmaga ei ole soovitatav tarbida organismist vedelikku välja viivat kohvi või alkoholi.  Päikese käes viibides tuleks kasutada nii UVA- kui UVB-kiirguse eest kaitsvaid päikesekaitsetooteid, samuti saab end päikese eest kaitsta heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille kandes.

Eesti tingimustes peetakse äärmuslikuks kuumuseks olukorda, kui õhutemperatuur kerkib üle 25 kraadi.

Millal on tegu kuumarabandusega?

 Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kui esmaabi ei osutata piisavalt kiiresti, võib kuumarabandus põhjustada püsiva puude  või halvemal juhul koguni surma.

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla: 

• Kõrge kehatemperatuur (üle 39° C)

• Punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud)

• Pulsisageduse kiirenemine

• Tuikav peavalu

• Peapööritus

• Iiveldus

• Meeltesegadus

• Teadvusetus

Kuumarabanduse sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

• Toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;

• Jahuta kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid.  Näiteks paiguta inimene jaheda dušši alla, pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisuta teda jahedasse vette kastetud käsna või märgade jahedate rättide või paberiga, võimalusele lehvita talle jahedamat õhku;

• Mõõda aegajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.