Mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi

teisipäev, 07 august
Autor: Terviseamet

Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib eriti just lapsevanemate tähelepanu sellele, et nii koduaias kui metsas tohib süüa ainult neid marju, mille ohutuses ja söögikõlbulikkuses ollakse täielikult veendunud.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on viimase kuu aja jooksul mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 saanud ligi paarkümmend telefonikõnet lapsevanematelt, kelle enamasti kuni kolmeaastane laps sõi vanematega metsas liikudes või mänguväljakul mängides mürgiseid marju. Infoliinile helistati nõu küsimiseks nii näsiniine, kuslapuu, leedri, ussilaka, piibelehe kui paakspuu marjade söömise tõttu. „Kuigi reeglina pole kuni viie marja söömine lapsele ohtlik, tasub kahtlaste loodusandide söömist alati ja täielikult vältida,“ ütles Mare Oder, kelle sõnul tasub ka vaid paari kahtlase marja söömise puhul mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 helistada ning lapse edasist käitumist ja enesetunnet terasemalt jälgida, sest alati ei ole adekvaatselt võimalik määrata toiduks tarbitud loodusandide tegelikku kogust. Samuti võivad isegi paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda mürgisteks - näiteks muidu söödava rabarberi puhul on esinenud laste surmajuhtumeid rabarberi lehtede suures koguses söömisest, sest taimes sisalduv oksaalhape tekitab organismis normaalse ainevahetuse häireid. Samal põhjusel võivad tervist ohustada ka väga suures koguses hapuoblikate ja jänesekapsa söömine. 

Tõsisemate mürgistuste allikaks võivad muutuda ka kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavad taimed nagu kuldvihm, sõrmkübarad ja käokingad, mille pilkupüüdvaid õisikuid kipuvad lapsed imema.  Eriti ohtlikud on sellised taimed just seemnete valmimise ajal – mõnel juhul võib juba 2-3 seemet tekitada tõsiseid mürgistuse sümptomeid nagu iiveldus, suurenenud süljevool, südamepekslemine, unisus, peavalu ja teadvusehäired.  Seemnete mürgisuse poolest on eriti ohtlikud näiteks oleander ja riitsinus.

2008. aastal loodud mürgistusteabekeskuse infoliinile saab helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne. Infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.

Mürgistusinfoliinile 16662 helistamine on mõistlik isegi juhul, kui peale mürgise aine neelamist esialgu midagi ei juhtu või mürgi sattumine organismi pole kindel.

 

 Esmaabi ägedate mürgistuste korral:

1.       Kui laps on midagi mürgist söönud, tuleb kohe loputada tema suu

2.       Anda väikeste lonksude kaupa juua vett

3.       Hoiduge lapse oksendama ajamisest!

4.      Tehke kindlaks taime, marja, seene täpne nimetus ja hinnake selle võimalik allaneelatud kogus

5.    Helistage mürgistusinfoliinile 16662 ja uurige, kas tegemist on mürgise taime/seene/marjaga ning kas manustatud kogus võib olla tervisele ohtlik

6.      Jälgige täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhised

7.     Varuge koju aktiivsütt, mis võib paljude mürgituste korral olla elupäästvaks vahendiks. Sütt peaks olema 0,25grammiste tablettide puhul arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti. Kindlasti ei tohi sellises koguses aktiivsütt anda lapsele ilma spetsialistiga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja see ei aita absoluutselt kõikide mürgistuste puhul.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.