Kooliõde jagab näpunäiteid, kuidas hoida algaval õppeaastal lapse füüsilist ja vaimset tervist. 

Kooliaasta alguses, mil laps kohaneb uue elurütmiga – eriti käib see esimesse klassi minejate kohta –, on esmatähtis, et vanemad leiaksid kiire elutempo juures siiski igal õhtul aega lapsega suhelda ja tema päevategemiste vastu huvi tunda. Usalduslikku suhet vanematega ja teadmist, et selja taga on kodune toetus, peab Tallinna Koolitervishoiu SA keskkonna piirkonda juhtiv kooliõde Zinaida Kendra laste hea toimetuleku kõige olulisemaks eelduseks.

Koolipinge tekkimist aitab kooliõe sõnutsi ennetada korrapärane päevakava, et laps saaks piisavalt liikuda ja igal päeval viibida värskes õhus – vähemalt kaks tundi – ning et ka lapse uneaeg oleks piisav (8-10 tundi). Lapse toit peab olema eakohane ja mitmekesine.

«Eks selles on ikka vanemad lastele eeskujuks,» märkis Kendra. Isiklik hügieen, terved hambad ja sage kätepesu vähendavad lapse haigestumise riski ning hoiavad ta tervena. «Siinkohal tahan eriti lapsevanematele südamele panna, et last ei tohiks hommikusöögita kooli saata. Kui laps kohe kuidagi varahommikul süüa ei soovi, tuleks talle midagi kaasa anda, mida ta siis enne lõunavaheaega süüa saaks. Nii hoiate ära ka laste pea- ja kõhuvalud, mille sagedaseks põhjuseks on just söömata hommikusöögi tõttu tühi kõht,» rõhutas Kendra.

Kui aga laps kurdab pea- või kõhuvalu hommikuti, võib tegemist olla lihtsalt koolimineku ärevusega või muu murega koolis ning laps väljendab seda valu kurtes. Sellisel juhul tuleks eelkõige lapsega rahulikult rääkida ning püüda selgitada, kas valu taga on mure või on tegemist siiski tervisehäirega. Sagedase kõhu- või peavalu korral tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole. «Haigestumise korral ärge saatke last kooli, vaid jätke laps kindlasti koju, vajadusel pöörduge perearsti poole - nii hoiame ka teised lapsed tervena,» pani kooliõde südamele.

Lapse elukorralduse ja päevakavaga ei tohiks Kendra arvates üle pingutada ega õppureid üle koormata huviringide ja treeningutega. «Lapsele peab jääma piisavalt vaba aega. Nutiseadmed ei tohiks samuti asendada kõiki muid tegevusi. Veedab ju laps niigi poole oma päevast koolipingis istudes olles sundasendis, mis kokkuvõttes mõjub halvasti nii lapse rühile, nägemisele kui ka arengule tervikuna. Kõiges tuleks siiski püüda leida tasakaal. Nii lihtne ja raske see ongi.»

Artikkel avaldatud 26.08.2018