10. nädalal ehk perioodil 04.-10.03.2019 langes grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine 25 protsenti. Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3927 haigestunut, neist 43,6% olid lapsed.
Haigestumuse drastilise languseks võib üheks täiendavaks põhjuseks pidada nädal varem olnud koolivaheaeg.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 297,7. Grippi haigestumuse püsis samal tasemel vaid Ida-Virumaal, mujal haigestumus langes.
Gripiviiruste osakaal langes kuni 55 protsentini, samas oluliselt kasvas RS viirustega seotud haigestumiste arv, moodustades peaaegu veerandi kõikidest viirusliku päritoluga haigestumistest.
Laboratoorse kinnituse said 152 gripiviirust. Täpsemalt määratleti 9 A-gripiviirust, nendest 7 puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09 ning 2 A(H3N2).
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on langemas juba kolmel järjestikusel nädalal keskmise langusekiirusega 5-8 protsenti . Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata intensiivsuse alusel madalaks, kuid leviku veel laialdaseks, kuid rääkida gripi lõpust siiski veel ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Rasked gripijuhud
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1213 patsienti, hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas vaid vanemaealiste (65+) ja tööealiste (20-64) vanusrühmades, moodustades 48,6 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.
Kokku on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 86 inimest, neist 56 inimest olid vanuses 65 ja vanem. Mediaanvanuseks on 68 aastat.
Kolme inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste olemasolu tõttu.
