Märtsi viimasel nädalal pöördus arstide poole 3736 inimest, ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse ja grippi haigestumine on endiselt langustrendis.
Haigestunutest 47,9 protsenti olid lapsed. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks, kuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse üle Eestit. Gripiviiruste osakaal langes kuni neljandiku võrra, peamiseks haigestumise põhjustajaks on nüüdseks RS-viirused. Gripi tõttu hospitaliseeritud inimeste arv on jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1447 inimest, neist 159 lisandus viimase kolme nädala jooksul. Enam kui pooled hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.
Eelmisel hooajal ringluses olev B-gripiviirus on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas. Sel hooajal on domineerivaks viiruseks A(H1N1)pdm09 ning kulges haigus raskemalt laste hulgas, kes moodustasid pea poole kõikidest haiglaravi vajanutest.
Alates jaanuarist on gripi tõttu intensiivravi vajanud 96 inimest vanuses 3–97 eluaastat.
Intensiivravi osakonda sattus 7,5 protsenti (eelmisel hooajal 10,9%) kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kusjuures intensiivravi vajanute protsent oli kõrgeim vanemaealiste seas (14,5%). Tööealised patsientidest vajas intensiivravi 12,3 ning lastest 0,8 protsenti. Kõikidest intensiivravi osakonda sattunutest suri 37,5 protsenti, vanemaeliste hulgas oli suremuse osakaal 42,6 protsenti.
Sel gripihooajal on kokku surnud 36 inimest vanuses 13-97 eluaastat, surmajuhtumite puhul mängis rolli patsientide raske tervislik seisund. Surnute mediaanvanuseks on 70,6 aastat, keskmine intensiivravi kestus surnutel oli 8,1 päeva (piirid 1 päev – 28 päeva).