Rästikuhammustusi saab vältida rästikuid rahule jättes

neljapäev, 09 mai
Autor: Terviseamet

Rästikud on juba üleval ning liikvel, kuid seni on esimesed kontaktid inimeste ja madude vahel mürgistusteabekeskuse andmetel veel õnnelikult lõppenud.

„Oluline on teada, et tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes enamasti inimese lähenedes põgeneb,“ ütles Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. Ehkki peamiselt eeldatakse rästikuga kokku puutumise võimalust metsas, siis sama ohtlikud on ka oma koduaeda jäetud nn looduslikud lõikamata muruga alad. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. „Kõige õigem on rästikut nähes  lihtsalt ära minna ja ta rahule jätta,“ ütles Oder.

Rästikutega asustatud piirkondades metsa minnes tuleb kanda sobivaid jalanõusid, olla ettevaatlik näiteks puuõõnsuste uurimisel ja paksu rohu sees liikudes. Üle maas lamavate puutüvede astudes tasub kindlasti uurida hoolikalt ümbrust.

Rästik võib salvata ka vees olles, sest kuumadel päevadel otsivad nad sarnaselt inimestega veest jahutust.  Sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt veest välja ulatuvast kehaosast -  peast, kaelast või kätest. Pea või kaelapiirkonda tabanud hammustused on eriti ohtlikud.

Sageli on sündmuskohal madu raske identifitseerida ning võib juhtuda et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid. Tihti ei põhjusta meie tavaliste rästikute hammustused raskeid tervisekaebusi, kuna alati ei pruugi hammustus olla efektiivne – madu võib oma mürgihammastega ka vaid nahka marrastada. Hinnanguliselt 10-20% rästikuhammustustest on taolised nö kuivad hammustused. Lisaks on rästiku hammustusjälg harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 3-4 mm. Ent hammustusest võib jääda ka kolm jälge (kui parasjagu toimub hammaste vahetumine).

Vaatamata sellele, et enamasti pole kannatanute abistamiseks vajalik vastumürgi manustamine, tuleks võimalikult koheselt peale rästikult salvata saamist pöörduda arsti juurde olukorra hindamiseks ja edasiste juhtnööride saamiseks.

Kui rästik on hammustanud, siis:

  • rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada, muuda hammustuskoht liikumatuks. Säilita ise rahu;
  • ära proovi hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda, ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut;
  • kannatanule võib anda mõõdukas koguses juua vett, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu. NB! Kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, on söömine ja joomine ohtlik;
  • transpordi kannatanu lähimasse haiglasse, ära lase kannatanul ise liikuda;
  • helista alati täpsemate juhiste saamiseks mürgistusinfoliinile 16662 või häirekeskusesse numbril 112. Seetõttu hoia looduses liikudes alati käepärast laetud akuga telefoni! Eriti, kui liigud üksi.

Kui rästiku hammustuse hetke oskavad inimesed tavaliselt karta, siis tasuks meeles pidada, et rästiku hammustusel on inimesele ohtlik periood ka 2-4 ööpäeva möödudes. Sel ajal hakkab tursevedelik (kannatanu kaal võib tursete ajal tõusta isegi kuni 50%) kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on taas tõsiste tervisekaebuste tekkeks. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis. Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitmeid kuid.

Eesti esineb saab keskmiselt aastas rästikult hammustada alla saja inimese. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike aprillist septembrini.

Vaata lisaks: www.16662.ee/est/mrgistusriskid/muergistused-loodusest/raestikuhammustus

Perearsti nõuandetelefon

  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Telefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel