Palavate ilmadega peaksid kuumarabanduse osas eriliselt ettevaatlikud olema väikelaste vanemad, eakad, ülekaalulised ning kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

„Vältida tuleks pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem. Õues toimetamised võiksid võimalusel jääda kas hommiku- või õhtupoolikusse,“ ütles Kalev Pahla, erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist

Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervetele inimestele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Pahla sõnul võivad kõrge temperatuur, niiskus ja tugev päikesekiirgus põhjustada suurenenud vedeliku ja soolade kaotust organismist, keha ülekuumenemist,  vereringe- ja kõrvererõhu probleeme , infarktiohtu, päikesepõletusi, aga raskematel juhtudel ka psüühikahäireid.  „Võimalusel tuleks piirata füüsilist tegevust kuuma käes.“

Äärmusliku kuumusega on Eesti oludes  tegu siis, kui õhutemperatuur on suve tavapärasest keskmisest temperatuurist oluliselt kõrgem (25° C ja üle). Oma tervise kaitsmiseks sellises olukorras tuleb võimalusel hoiduda jahedamatesse ruumidesse. Oluline on vältida organismist  suuremat vedelikukaotust, selleks tuleb juua tavapärasest rohkem vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett, kanda õhulisi kergeid riideid ja heledat peakatet „Ära oota janu tekkimist, kui näiteks tehakse välitingimustes kuumaga füüsilist tööd, siis tuleb juua 2 - 4 klaasi vedelikku tunnis,“  ütles Pahla.

Kuumarabanduse puhul tõuseb  kehatemperatuur kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Nahk on punane, kuum ja kuiv. Sagedasteks sümptomiteks on ka üldine nõrkus,  pulsisageduse kiirenemine, tuikav peavalu, peapööritus, iiveldus, oksendamine  ja raskematel juhtudel meeltesegadus ja  isegi teadvusetus. Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Kutsuda tuleks kiirabi helistades telefoninumbrile 112.

Lisainfo kuumarabanduse jms kohta leiab SIIT.