Gripiblogi, 7. nädal: haigestumine kasvas kõikides vanusegruppides, gripp nõudis esimesed ohvrid

kolmapäev, 19 veebruar
Autor: Terviseamet

Ajavahemikus 10. kuni 16. veebruarini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 4009 inimest, grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine kasvas 26 protsendi võrra.

Enam kui pooled (50,8%) arstiabi vajanutest olid lapsed, vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv 60 protsenti. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnade kohaselt kasvas haigestumine kõigis vanusegruppides ning grippi haigestumine on jätkuvalt tõustrendil. Selleks, et grippi mitte levitada, soovitab Sadikova haigena kodus püsida ja end korralikult terveks ravida. „Kodus tasub püsida ka kergete haigustunnuste puhul,  sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks,“ ütles Sadikova

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Saaremaal ja Hiiumaal ei ole registreeritud ühtegi gripihaigusjuhtu. 

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

Ringlevate viiruste etioloogiline pilt ei ole muutunud. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on endiselt gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas langes 60 protsendini. 29,5 protsendil juhtudel on haigestumised seotud RS viirusega.

Laboratoorselt kinnitati üle Eesti 226 gripijuhtu, neist 178 osutusid A- ja 48 B- gripiviirusteks. Täpsemalt määratleti 6 A-gripiviirust, nendest viis olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm ja üks  (H3). Hetkel tsirkuleerivad Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviirus alatüüp A(H1N1), B-gripiviirus ja A-gripiviirus alatüüp H3N2. Endiselt domineerib esimest korda 2009. aastal identifitseeritud ja kirjeldatud A-gripiviirus A(H1N1)pdm, millele on iseloomulik haiguse äkiline algus ning kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu, samuti võib esineda hingamisraskusi või kõhulahtisust.

Grippi haigestumise intensiivsust saab jätkuvalt hinnata madalaks ning gripilevikut laialdaseks.

Raskekujulised gripijuhud

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseerinud  279 patsienti, üle poole haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja  täiskasvanute patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ja Narva haigla andmetel.

Kolme haigla andmetel vajas gripi tõttu intensiivravi viis riskirühma kuulunud inimest vanuses 63, 66, 69 ja 83 eluaastat ning 9-kuune väikelaps. Viiest intensiivravi vajanust kolm suri, nende hulgas ka 9-kuune väikelaps.

Ennetamine ja käitumine haigestumise korral

Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.

Grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestudes tuleb end enne kooli või tööle naasmist korralikult terveks ravida, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Kindlasti ei tohi gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste (nagu köha, kurguvalu või nohu) korral külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel  tuleks jääda koju ning teavitada perearsti haigestumisest, vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb suu katta tasakuräti või selle puudumisel varrukaga.

Perearsti nõuandetelefon

  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Telefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel