Ajavahemikus 24. veebruarist kuni 01.märtsini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3894 inimest, neist 46 protsenti olid lapsed.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal püsis haigestumine stabiilsel tasemel. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul muutus sel nädalal ülemiste hingamisteede haiguste põhjustavate viiruste  etioloogiline struktuur - gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal langes 47 protsendini (56,2 asemel möödunud nädalal), oluliselt kasvas RS viirustega (40%) seotud haigestumiste arv.

Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata madalaks, kuid  leviku veel laialdaseks.  Haigestumine hakkas stabiliseeruma, kuid rääkida gripi lõpust siiski veel ei saa, sest  hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel. Laboratoorse kinnituse said  202 gripiviirust, neist 130 olid A- ja 72 B- gripiviirused. Endiselt domineerib A gripiviirus A(H1N1)pdm.

Raskekujulised gripijuhud

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hospitaliseerinud  hooaja algusest 375 patsienti, neist 50 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida- Tallinna Keskhaigla, Tallinna Laste Haigla ja Narva Haigla andmetel.

Nimetatud kolme haigla andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 11 inimest vanuses 9 kuud kuni 83 eluaastat, kõik  kuulusid  riskirühmadesse. Kokku on hooaja algusest surnud 4 inimest.