Sinivetikas Peipsi rannas

Peipsi järves vohab sinivetikas

reede, 19 juuni
Autor: Terviseamet

Terviseamet poolt 18.06. võetud proovid tuvastasid Peipsi järves ulatusliku sinivetika vohamise.

Lõuna regiooni juhataja Tiia Luhti sõnul võttis Terviseamet  sinivetika analüüse kolmes kohas mööda Peipsi järve läänerannikut - Mustvee, Kallaste ja Kolkja randadest. Potentsiaalselt toksiine eritavaid tsüanobakterite (sinivetikate) liike oli seitse kolmest perekonnast, Dolichospermum, Microcystis ja Woronichinia (kõigil puuduvad eestikeelsed nimetused).

Kallaste 0,5 m sügavuselt võetud proovis oli kogubiomass 186 g/m3, mis on väga suur väärtus. Peamise osa moodustasid D. lemmermannii niidid ja kolooniad (172 g/m3). Oluline osa oli ka perekonna Microcystis liikidel.

Mustvee 0,5 m sügavuselt võetud proovis oli kogubiomass 156 g/m3. Ka siin moodustas enamuse D. lemmermannii (134 g/m3).

Kolkja 0,5 m sügavuselt võetud proovis oli kogubiomass mõnevõrra tagasihoidlikum, 79 g/m3, kuid proportsioonid olid teistsugused (D. lemmermannii 27 g/m3, Microcystis viridis 49 g/m3). Ka see on väga suur väärtus.

„Terviseametile on sinivetikate kohta tulnud infot veel ka Peipsi järve Lohusuu, Kauksi ja Tammispää äärsest osast ning tegelikult on alust arvata et mõjutatud on kogu Peipsi järve läänerannik. Oleme saatnud kohalikele omavalitsustele ja G4S-ile ennetamiseks ja jälgimiseks teavituse,“ ütles Luht. „Soovitame inimestel randa minnes jälgida vee seisukorda, sest olukord võib muutuda tundidega – piisab vaid tuule suuna muutusest ning vetikamass liigub uude kohta.“

Lisaks Peipsile on inimestelt saabunud sinivetikate alaseid signaale ka Ähijärve kohta. Vee õitsengute ja õietolmu kohta on terviseameti Lõuna regionaalosakonnale saabunud infot ka Värska rannast, Arbi ja Varstu järvedest.

Selleks, et sinivetikad hakkaksid vohama, on vaja eelkõige sooja ja toitainete rikast vett ning sooje ja tuulevaikseid ilmu. Viimastel päevadel on just Lõuna-Eestis olnud vägagi soojad, ligi 30 kraadised, ilmad. Näiteks G4S hallatavates randades on ettevõtte kaardirakenduse https://www.g4s.ee/rannad järgi suplusvee temperatuur hetkel Eesti järvedes suplushooaja algusele harjumatult vägagi soe, ulatudes kohati isegi kuni 27 kraadini. Peipsi järve puhul võib täiendavaks olukorda põhjustavaks põhjuseks lugeda ka ida poolt puhuvad tuuled, mis vetikad meie randadesse lükkavad.

Sinivetika tugevaks õitsenguks peetakse olukorda, kus vetika biomassi sisaldus suplusvees ületab 1 milligrammi liitri kohta, õitsengu alguseks peetakse sama näitaja kerkimist üle 0,5.

Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.

Sinivetikad ehk tsüanobakterid on maailmas laialt levinud – neid leidub kõikjal veekogudes ja mujal ning neil on nii vetikatele kui bakteritele iseloomulikke jooni. Sinivetikate hõimkond sisaldab umbes 150 perekonda ja 2000 liiki, Eestis on praeguseks määratud ligi 400 liiki sinivetikaid. 

Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett juues. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud, eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.

Mürgistuse vältimiseks ei tohi saunaveeks, söögi tegemiseks ega joomiseks kasutada sinivetikaid sisaldavat vett, sest vetika toksiinid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks. Pärast suplust tuleb end kindlasti puhta vee ja seebiga pesta. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.