Foto: Kärt Kukk
Perearsti nõuandetelefoni teenusejuht Klarika Kallikorm-Rannamets

Personaalne tervisenõu turvaliselt telefonikõne kaugusel

neljapäev, 09 juuli
Autor: Connected Health Klaster

Mõtted anda tervisenõu turvaliselt telefoni teel tekkisid juba kümme aastat tagasi. Klastri ühisarendusest on tänaseks kasvanud perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni teenus – nõuandetelefoni arstil on inimese loal võimalik näha helistaja terviseandmeid, et seeläbi täpsemaid soovitusi anda.

Perearsti nõuandetelefoni teenusejuhi Klarika Kallikorm-Rannametsa sõnul oli isikustatud konsultatsiooniteenuse loomise mõte Arstliku Perenõuandla meeskonnal juba kümme aastat tagasi: „Otsisime võimalust idee elluviimiseks ning see tekkis 2016. aastal Connected Health klastri ühisarenduse projektiga. Saime kohe kaasata asjast huvitatud IT-partnerid, üks neist oli Esecom International OÜ. Kümme aastat tagasi sellist teenust Eesti meditsiinivaldkonnas veel polnud ja Esecom nägi sarnaselt meiega autentimisega telefoniteenuses perspektiivi.“

„Esimene pääsuke valmis klastri ühisarenduse raames 2018. aasta kevadeks. Presenteerisime seda haigekassale ning tegime taotluse isikustatud kaugkonsultatsiooniteenuse arvamiseks tervishoiuteenuste loetellu. 2020. aasta algusest jõudis lahendus ametlikult tervishoiuteenuste loetellu teenusena,“ kirjeldab Kallikorm-Rannamets projekti kulgu.

Projekti algus läks üle kivide ja kändude: „Käidud sai pikk tee, kuid kõik õppisime sellest päris palju. Ilmselt polnud riik veel 2018. aastal nii uuenduslikuks teenuseks valmis. Tegime põhjalikku eeltööd, selgitamaks, kuidas kõik on andmekaitse osas korrektne. 2020. aasta alguses saime öelda, et teenus on kasutamiseks valmis. Teenust jõuti osutada jaanuarist märtsi keskpaigani, siis saabus koroona ja ajutiselt peatasime isikustatud konsultatsiooniteenuse pakkumise, et anonüümse nõustamise jaoks rohkem ressurssi suunata,“ kirjeldab ta ning toob näite: „Kui tavapäraselt on ööpäevas 600 kuni 800 kõnet, siis eriolukorra kehtestamise järgsetel päevadel teenindasime üle 2000 kõne ööpäevas.“

Klarika Kallikorm-Rannametsa sõnul pole töös olev tehniline lahendus enam ehk ainulaadne, sest sarnase lahenduse pakkujaid on tekkinud teisigi, kuid autentimislahenduste loomise osas võidakse end siiski pioneerideks pidada.

Tervisenõu telefonist

Kallikorm-Rannamets kirjeldab, et perearsti nõuandetelefoniteenus ongi vaid telefonil põhinev. „Kõne alguses tutvustatakse, kuhu helistati ning seejärel pakume võimalused: anonüümseks konsultatsiooniks saab valida üks ja isikustatud konsultatsiooniks valida kaks. Teisel juhul küsitakse edasi, kas soovitakse autentimist Mobiili-ID või Smart-IDga.

Kui PIN1 on sisestatud, siis nõustajale juba ilmub ekraanile helistaja nimi ja isikukood, mille abil saab tervise infosüsteemist vaadata nõustamiseks vajalikku infot. Näiteks kui inimesel on mõni krooniline haigus ja ta tahab võib-olla mõnd käsimüügiravimit võtma hakata, siis meie nõustaja saab infosüsteemist või retseptikeskusest vaadata, milliseid ravimeid ta juba tarvitab, milline on olnud haiguse kulg, vajadusel vaadata epikriise, et võimalikult täpselt nõu anda,“ kirjeldab ta nõustamise protsessi.

„Ükski suur asi ei käi kiiresti“

„Õppisin kogu protsessist, et ükski suur asi ei käi kiiresti. Olen ka varem suuri projekte juhtinud, kuid antud juhul polnud tegu vaid teenuse arendusega, tegelikult õppisime partneritega üksteise valdkondi samamoodi paremini tundma.

Olime arvestanud, et kui soovime sellist teenust pakkuda, siis koos haigekassaga ning neil on oma ekspertrühm, kes uute teenuste taotlused läbi vaatab. Esimesel korral leiti, et tegu on liiga uuendusliku teenusega. Võttis aega, et tõestada ja välja tuua, et teenus on turvaline.

Küsimus polnudki otseselt mingites vaidlustes, uue teenuse kasutuselevõtt nõuabki analüüsi ja eksperthinnanguid. Praeguseks oleme saanud ekspertide heakskiidu ja teenus on ennast ka töös tõestanud,“ räägib Kallikorm-Rannamets.

Tänavu aasta alguses tehti haigekassale igakuine analüüs: keskmiselt oli isikustatud kõnesid 200-300 kuus. „Enamasti on isikustatud kõned seotud sesoonsete haigustega või nii-öelda tavaliste teemadega, millega saab helistada ka anonüümsele telefonile. Umbes neljandik kõnedest on sellised, kus küsiti lapse kohta, kuid laste kohta me isikustatud nõu anda ei saa, küll aga üldiseid soovitusi,“ võtab Kallikorm-Rannamets nõuandetelefoni statistika kokku. „Keskmine helistaja on vanuses 20-45, ilmselt see sihtrühm, kes on harjunud Mobiil-IDd kasutama,“ lisab ta.

Kõnest jääb märge ka digilukku, perearstide jaoks on see oluline info: „Siit tuleb ka üks meie järgmistest eesmärkidest – meie kanne digilukku ei ole veel piisav alus, et haigestumise korral saaks perearst tagasiulatuvalt töövõimetuslehte alustada. Näiteks kui inimene töötab vahetustega ja peab laupäeval tööle minema – kui ta haigeks jääb, siis praegu ta peab tegelikult kutsuma endale kiirabi või minema EMOsse, et tervislik seisund fikseerida. Näeme sellel lahendusel ka arstide koormust vähendavat rolli, 37° palavikuga ei pea ju kiirabi haigestumist kinnitama.“

Perearsti nõuandetelefon ei väljasta veel retsepte, kuid ka see on üks lähituleviku teema. „Soovime perearstidega täpselt kokku leppida, millises ulatuses ja millised ravimid võiksid olla need, mida telefoni teel pikendada. Kroonilised haiged pikendavad enamasti oma retsepte aegsasti, aga ikka võib juhtuda, et ravimit on kiiresti vaja. Oluline on, et asjakohane kanne saaks tehtud digilukku – siis on perearstile näha, millist ravimit on soovitatud või milliseid koduseid soovitusi antud,“ räägib Kallikorm-Rannamets tulevikusuundadest.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.