44. nädalal ehk perioodil 28. oktoober kuni 3. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2909 inimest, Tallinnas leidis laboratoorse kinnituse ka teine B-gripiviiruse juht.
47,3 protsenti arsti poole pöördunutest olid kuni 15-aastased lapsed, vanuserühmade järgi haigestuvad enim kuni viieaastased lapsed.
Etioloogilise struktuuri arvestuste alusel saab öelda, et viirusliku etioloogiaga haigestumiste arv moodustab 67,5 protsenti, ülejäänud 29,5 protsenti haigusjuhtudest põhjustasid erinevad mikroorganismid. Viirustest enim leitakse endiselt rinoviirust ning paragripiviirust. Registreeritakse üksikud gripiviirusega seotud juhte, püsivat gripiviiruse levikut veel ei ole täheldatud.
Gripitaolistesse haigustesse ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine püsib stabiilsena ning endiselt madalal tasemel. Haigestunute arv oli 7-10 protsendi võrra väiksem möödunud aastate sama ajaperioodiga võrreldes.
Eelnenud ehk 43. nädalal pöördus arstide poole 2794 inimest. Esimene selle hooaja gripijuht leidis laboratoorse kinnituse 43. nädalal samuti Tallinnas.
Parim aeg gripi vastu vaktsineerimiseks on oktoobris ja novembris, kuid vaktsineerida on võimalik ka hiljem kogu gripihooaja jooksul perearstide juures, vaktsineerimiskabinettides ning 17. novembrini ka teatud apteekides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
Terviseamet juhib tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitab terviseamet gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult üksikute haigustunnuste (köha, kurguvalu, nohu) korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi ning peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Haigestumine Euroopa regioonis
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis, kuid registreeritakse üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhud.
