Kuigi ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud inimeste arv langes aasta viimasel nädalal eelnenud nädalaga (16.-22. detsember) võrreldes 53 protsenti, tõusis grippi haigestumine kolm korda.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud 1414 inimesest 50,7 protsenti olid lapsed. Kokku diagnoositi aasta viimasel nädalal grippi haigestumine 213 inimesel, jõulupühadele eelnenud nädalal haigestus grippi 72 inimest. Laboratoorselt leidis kinnitust 104 gripijuhtu, millest 43 olid A- ja 61 B-gripiviirus. Perioodil 16.-22. detsember pöördus arstide poole 3001 inimest, laboratoorselt leidis kinnitust 15 A- ja 11 B-gripiviiruse juhtu.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul võib väikest ambulatoorsete pöördumiste arvu seostada pühade ning koolivaheajaga, mistõttu inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Kuid haigestumine on tõusutrendil,“ ütles Sadikova.
Grippi haigestunute seas on kaks kolmandikku kuni 15-aastased lapsed, tööealised ja vanemaealised patsiendid moodustavad vastavalt 28,9 ja 3,8 protsenti.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi viis patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel gripi tõttu hospitaliseeritud 30 patsienti, neist üle 90 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 72,5 protsendini.
Püstijalu põdemine ohustab nii ennast kui teisi
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
