Aasta 3. nädalal ehk perioodil 13.-19. jaanuar kasvas grippi haigestunute arv 30 protsendi võrra, kokku pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2696 haigestunut. Pöördunutest 42 protsenti olid lapsed.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on üheks aasta alguses grippi haigestumise trendi kujundavaks faktoriks pühade ja koolivaheaja lõpp. „Lapsi peetakse oluliseks viiruse levikufaktoriks ning kuna lapsed jäid kodudesse, siis see piiras ka viiruse levikut ning haigestumuse tõus jäi väiksemaks,“ ütles Sadikova.
Kõige rohkem on grippi haigestunuid kuni 5-aastaste laste hulgas - kui kõikidest laboratoorselt kinnitatud gripiproovidest enam kui pooled (56,5 protsenti) moodustasid kuni 19-aastased lapsed ja noorukid, siis neist omakorda ligi kolm neljandikku olid alla viieaastased lapsed.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 203,5. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Järvamaal, Ida-Virumaal ja Läänemaal. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 13 gripiviirusega patsienti.
Grippi haigestumine on tõusutrendil, haigestumuse intensiivsust saab eelmise nädala andmete põhjal hinnata endiselt madalaks, gripilevikut laialdaseks. Haigestumine kasvab aeglasemalt. Käesolevat hooaega võib nimetada veniva iseloomuga hooajaks.
Kokku hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 104 patsienti, neist üle 65,7 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Laboratoorselt leidis kinnitust 85-gripiviirust, neist 67 olid A- ja 18 B-gripiviirust. Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur ei ole muutunud, gripiviiruste osakaal moodustab 68 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest kasvas RS-viirusega (20%) seotud haigestunute arv, kuid domineerivaks on jätkuvalt gripiviirused. Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1), B-gripi viirus ja A-gripiviiruse alatüüp H3N2. Inimese jaoks ei ole tegelikult tähtis, milline gripiviirus teda tabab, sest kliiniline pilt ja haiguse kulg on nende puhul sarnane. Loetletud viirustüvede eest kaitseb ka selle hooaja vaktsiin.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi, samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.
Haigestumine Euroopa regioonis
Kuigi Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindasid gripi intensiivsust veel madalaks enamus Euroopa Liidu liikmesriike, hinnatakse Läti, Kreeka ja Iirimaa haigestumuse intensiivsust keskmiseks.
