Aasta neljandal nädalal ehk perioodil 20.- 26. jaanuar pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3048 inimest (neist 49,8 protsenti lapsed), haigestumise kasv eelnenud nädalaga võrreldes oli 13 protsenti.
Grippi haigestumine kasvas 11 protsendi võrra. „Analüüsides haigestumiste vanuselist struktuuri, võime öelda, et gripiviirus levib kõikides vanusrühmades,“ ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova, kelle sõnul on kõige rohkem grippi haigestunuid kuni 19-aastaste laste hulgas. Kõikidest laboratoorselt kinnitatud gripiproovidest 64,2 protsenti moodustasid alla 19-aastased lapsed, 28,3 protsenti täiskasvanud vanuses 20-64 eluaastat ning 7,7 protsenti 65-aastased ja eakamad.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 136 patsienti, neist üle 60 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Sadikova sõnul on tähelepanuväärne, et kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal, moodustades juba peaaegu 40 protsenti. „Üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel,“ ütles Sadikova, kelle sõnul levitab nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene lisaks enda kahjustamisele viirust ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. „Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi.“ Samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga.
Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.
Grippi haigestumine ei jõudnud veel kõrgehooajani, haigestumine on tõusutrendil. Haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks kuid gripilevikut laialdaseks.
Kinnituse said 115 gripiviirust, neist 87 olid A- ja 28 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 1 A-gripiviirust, tegemist oli tegemist A-gripiviirusega A(H1N1)pdm09.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
