5. nädalal ehk 27. jaanuarist – 2. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3818 haigestunut, arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 25 protsenti. Grippi ja  gripitaolistesse haigustesse haigestunute arv kasvas 61 protsendi võrra.

Pöördunutest 52 protsenti olid lapsed, enim oli haigestunute seas on kuni 5-aastaseid lapsi. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on haigestumiste juurdekasv küll aeglustunud laste vanuserühmades, kuid tööealiste ja vanemaealiste vanuserühmas on haigestumine hakanud kasvama. „Kindlasti peaksid ka täiskasvanud meeles pidama tõsiasja, et haigus tuleb enne igapäevaste töiste toimetuste juurde naasmist korralikult välja ravida,“ ütles Sadikova, kelle sõnul teevad „püstijalu“ grippi põdevad inimesed liiga nii enda tervisele kui võivad viirust edasi anda ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Haigestumise vältimiseks tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta, aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga.

Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-süsteem) registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil.

Etioloogiline struktuur

Gripiviiruste osakaal moodustab ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris 60 protsenti.

Laboratoorselt leidis möödunud nädalal kinnitust 116 A- ning 44 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 11 A-gripiviirust, nendest 9 olid A-gripiviirus A(H1N)pdm ja kaks A(H3).  

Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest 24,1 protsenti  moodustab RS-viirus.

Hetkel domineerivad Eestis üheaegselt kaks gripi viiruse tüüpi: A-gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09 ning  B-gripi viirus, ringluses on ka A-gripiviirus alatüüp H3N2.

A-gripiviiruse (A(H1N1)pdm09) iseärasuseks on paljudel juhtudel suhteliselt kerge kliiniline pilt: palavik on madalam kui 38 kraadi, mõnikord esinevad ainult mõned respiratoorsed sümptomid (nagu köha või kurguvalu), mistõttu inimesed ei pöördu haiguse korral alati arsti poole ja jätkavad tööl käimist. „Nii võib juhtuda, et lõpuks arsti juurde jõudes on patsiendid juba raskes seisundis,  ajades hospitaliseerimist või koguni intensiivravi,“ ütles Sadikova.

Inimese jaoks ei ole tegelikult tähtis mis gripiviiru teda tabab, kuna kliiniline pilt ja haiguse kulg on nende puhul sarnane. Oluline on teada, et loetletud viirustüved on selle hooaja vaktsiini sees.

Raskekujuline gripp

Tervise ja heaolu keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 46 gripiviirusega patsienti.

Kokku hooaja algusest on täpsustatud andmetel  hospitaliseeritud 182 patsienti, neist üle 54,4 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja  täiskasvanute patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.