3. veebruarist 9. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3796 inimest, grippi haigestunute arv kasvas eelmise nädalaga võrreldes 32 protsenti.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi vajanutest üle poole (52%) olid lapsed.
Oluliselt kasvas eelnenud nädalaga võrreldes haigestumine vanemaealiste inimeste hulgas (80%), tööealiste ehk vanuserühmas 15-64 eluaastas kasvas haigestumine 7,5 protsenti. Teistes vanuserühmades püsis haigestumine samal tasemel.
Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata endiselt madalaks ning gripi geograafilist levikut laialdaseks. Grippi haigestumine ei ole veel jõudnud kõrghooajani, haigestumine on tõusutrendil.
Etioloogiline struktuur
Laboratoorse kinnituse said 205 gripiviirust, neist 160 olid A- ja 45 B- gripiviirus.
Täpsemalt määratleti 7 A-gripiviirust, nendest 6 olid A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm2009 ja 1 A (H3).
Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest neljandiku moodustab RS-viirus.
Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1pdm 2009), B gripi viirus alatüüp Victoria ja A gripiviirus alatüüp H3N2. Domineerib A-gripiviirus A(H1N1pdm2009).
Raskekujulised gripijuhud
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 41 gripiviirusega patsienti.
Kokku hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 223 patsienti, üle poolei haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste (juurdekasv 29,3%) ja täiskasvanute patsientide osakaal (juurdekasv 39,1%) mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.
Ennetamine ja vastutustundlik käitumine
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
Grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestudes tuleb end enne kooli või tööle naasmist korralikult terveks ravida, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Kindlasti ei tohi gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste (nagu köha, kurguvalu või nohu) korral külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks jääda koju ning teavitada perearsti haigestumisest, vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb suu katta tasakuräti või selle puudumisel varrukaga.
