Ajavahemikus 9. kuni 15. märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3472 inimest, neist 42,7 protsenti olid lapsed.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumus on langustrendis. Üldine haigestumus vähenes eelneva nädalaga võrreldes 6 protsenti, grippi 10 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 136 gripiviirust, neist 90 olid A- ja 48 B-gripiviirused.
Gripiviiruste osakaal moodustab 44 protsenti muudest ringluses olevatest viirustest. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega.
Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse endiselt üle Eesti.
Raskekujulised gripijuhud
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 473 patsienti, neist üle 52,5 protsendi olid tööealised ja vanemad inimesed. Hospitaliseerimist vajanud inimeste kasv aeglustas, kuid tuleb tõdeda, et hospitaliseerimiste juurekasv on seotud peamiselt vanemaealiste patsientide grippi haigestumistega.
Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida- Tallinna Keskhaigla, Tallinna Laste Haigla ja Narva Haigla andmetel. Sel nädalal ei ole laekunud uusi andmeid intensiivravi vajanute ega surmajuhtude kohta.
Nimetatud nelja haigla andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 19 inimest vanuses 9 kuud kuni 85 eluaastat. Kokku on hooaja algusest surnud 10 inimest, neist üks 9-kuune laps ja 9 inimest vanuses 65 ja vanem. Kõik lahkunud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.
Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised gripi sümptomid: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus.
