27.aprill kuni 3.mai pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 1667 inimest, haigestunutest 20,9 protsenti olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi jätkuvalt langustrendis. „Võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigestumus ülemiste hingamisteed viirunakkustesse 20 ja grippi 42 protsendi võrra,“ ütles Sadikova. 

Ülemiste hingamisteede nakkustesse ja grippi haigestumine on jõudnud foonnäitajale. Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks.

Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse  andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal 3 inimest. Hooaja algusest alates on gripi tõttu vajanud hospitaliseerimist 580 patsienti. 2018/2019 gripihooaja võrreldaval perioodil oli hospidaliseerimist vajanud 1597 ja 2017/2018 gripihooajal 1837 inimest.

Kuue haigla andmete põhjal on hooajal on intensiivraviosakonda sattunud 21 inimest, neist on gripi tõttu surnud 12 inimest. Noorim gripiohver oli vanuses 9 kuud ja vanim 85 eluaastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse.
 

Gripi levik oli tagasihoidlik juba enne eriolukorda

2019. aasta oktoobris alanud tänavune gripihooaeg on terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul olnud viimase 15 aasta üks leebemaid, võimalike põhjustena toob Sadikova esile nii suurenenud vaktsineeritust, inimeste paranenud kätehügieeni kui sotsiaalset distantseerumist. „Gripi hooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini ning ei ole veel lõppenud, grippi haigestumise kõrghooaeg on tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Seega ka enne eriolukorda oli pilt grippi haigestumise vaates eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes parem,“ ütles Sadikova. Ambulatoorsete pöördumiste statistika kohaselt on sel aastal maksimaalne haigestunute arv sel aastal olnud 4078 inimest nädalas, eelmisel hooajal oli vastav näitaja  6424 inimest.