Perearsti nõuandetelefoni teenusejuht Klarika Kallikorm-Rannamets räägib, milliste muredega pöörduda nõuandetelefonile ja kes seal kõnedele vastavad.

1. Milliste tervisemuredega saan perearsti nõuandetelefonilt abi?

Perearsti nõuandetelefon on esmaseks kanaliks eelkõige ootamatult tekkinud tervismurede korral. Näiteks kui palavik, peavalu, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, vererõhu tõus või liiga madalale langemine, aga ka kergemate olmevigastuste korral. Mõistlik on helistada alati, kui tekib kahtlus, kas minna EMO-sse või mitte. Nõustaja saab olukorda hinnata, aidata koduse ravi nõuannetega või soovitada vajadusel EMO-sse pöörduda. Kui nõustaja leiab, et on vaja väga kiiret abi, suunab ta kõne koheselt hädaabinumbrile.

Mida sageli ei teata, on see, et 1220 nõustajad saavad abiks olla ka üldistes tervishoiukorralduslikes küsimustes. Näiteks kuidas ja kus vormistada tervisedeklaratsiooni juhilubade jaoks, kuidas vahetada perearsti, kuidas toimida enne uuringutele minekut: kas tohib süüa või juua, millal ja mille vastu vaktsineerida, kuidas toimub koroonatestile suunamine.

2. Kes on need inimesed, kes seal telefonile vastavad?

Meie ridades on üle 30 meediku, kellest suur osa töötab põhikohaga perearsti, pereõena, kiirabis või EMO-s.  Kõik nõustajad on meditsiinilise haridusega ja rikkaliku kogemustepagasiga. Nad on valinud nõustamistöö endale lisaks, sest see on huvitav ja väljakutseterohke. Mitte kunagi ei tea, millise küsimusega pöördub sinu poole järgmine helistaja – on see väikelapse palavik või hoopis väga delikaatne terviseküsimus, mille kohta enne eriarstile pöördumist tahetakse anonüümselt eelinfot küsida.

3. Kuidas kujuneb kõne hind?

Perearsti nõuandetelefon on 15 aasta jooksul saanud tuntuks lühinumbriga 1220. Vähem teatakse, et meile saab helistada ka lauatelefoni numbril 634 6630. Kui lühinumbrile 1220 helistades tuleb inimesel tasuda kuni 30 senti minuti eest, siis pikale lauanumbrile helistades mahuvad need minutid tavaliselt helistaja kõnepaketi sisse. Kuna tihti kulub vestlusele päris palju aega, tasub helistada pikale numbrile 634 6630, nii on kõne inimesele soodsam.

4. Nõustate iga päev sadu inimesi, aga mõned kõned jäävad kindlasti rohkem meelde. Jagage mõnda sellist lugu.

Meeldejäävaid lugusid on aastate jooksul olnud mitmeid. Esimesena meenub paari aasta tagune kõne, kui ema helistas lapse kõhuvalu pärast. Esmalt oli ema sümptomeid guugeldanud ja arvas, et tegemist on laialt leviva kõhuviirusega, aga otsustas siiski igaks juhuks meile helistada. Meie kogenud arst esitas hulgaliselt küsimusi ja iga vastusega sai talle selgemaks, et tegu on ohtliku olukorraga. Arst selgitas emale, et laps tuleb kiiresti üle vaadata ja suunas kõne 112-le. Nimelt viitasid kõik sümptomid ägedale pimesoolepõletikule. Arsti vaist ja kogemused ei petnud teda – tegemist oligi pimesoolepõletikuga. Kiirabi toimetas lapse haiglasse, kus ta viidi otse operatsioonilauale. Selliseid juhtumeid on olnud aastate jooksul mitmeid. Järgmisel päeval ema kirjutas meile ja tänas südamest arsti, kes põhjaliku vestluse käigus tuvastas lapse eluohtliku seisundi.  Seega tasub guugeldamise asemel alati küsida nõu spetsialistidelt. Selleks me ju olemegi!